Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles toiduainete käibemaksu teemat kommenteerides, et enamikes EL liikmeriikides on toidule kehtestatud madalam käibemaksumäär. „Oleme korduvalt teinud ettepanekut langetada põhitoiduainete käibemaksumäära, kuid kahjuks pole sellega ükski varasem valitsus arvestanud,“ sõnas Sõrmus.
Roomet Sõrmus ütles, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda pooldab põhitoiduainete käibemaksumäära langetamist sarnaselt enamuse teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, kus toiduainetele rakendatakse soodsamat käibemaksumäära. „ELis ei rakenda toidule soodsamat maksumäära lisaks Eestile vaid kolm liikmesriiki. Peame käibemaksumäära langetamist oluliseks eriti nüüd, kus toiduainete hinnad on kiiresti kasvanud ja võivad veelgi tõusta. Põllumajanduskoda on läbi aastate korduvalt teinud ettepaneku põhitoiduainete käibemaksumäära langetamiseks, kuid kahjuks pole sellega ükski varasem valitsus arvestanud,“ tõdes ta.
Sõrmus juhtis tähelepanu asjaolule, et toit moodustab Eesti leibkondade eelarves kõige suurema osa, statistikaameti andmeil on toidule kulunud 21% väljaminekutest. „Tarbijahinnaindeks tõusis juunis aasta varasemaga võrreldes 22 protsenti, sealjuures toidukaupade ja mittealkohoolsete jookide hind üle 19%. See paneb tarbijad tõsise surve alla ja sunnib tarbimisotsuseid üha hoolikamalt kaaluma,“ selgitas koja juhatuse esimees. „Paraku tähendab see ka, et tarbija hakkab eelistama odavamat toitu, mis tihtilugu on kas imporditud või madalama kvaliteediga. Näiteks lihatoodete puhul teeb ligi 45% ostjatest valiku ainult ja ainult hinna põhjal. Nende jaoks on kauba päritolu ja ülejäänud parameetrid teisejärgulised.“
Ta lisas, et kuna jaeketid ostavad sisse võimalikult soodsa hinnaga kaupa ja imporditud toidu hinnatase on paljudel juhtudel madalam kui Eestis, siis võib eeldada, et import siinse kiire inflatsiooni tingimustes ainult suureneb. See aga mõjutab nii kohalike ettevõtete ja tarbijate hakkama saamist, tervislikust toitumisest ja muudest teguritest rääkimata.
Sõrmus tõi välja, et eestlased eelistavad küll kodumaist toitu, kuid on samas väga hinnatundlikud. „Konjunktuuriinstituudi toidukaupade ostueelistusi ja hoiakuid käsitlev 2020. aasta uuring toob välja hinnatundlikkuse olulisuse – 50% vastanutest pidas hinda väga tähtsaks. Kodumaisust pidas toidu ostuotsuse tegemisel väga oluliseks 33% vastanuist. Kodumaist päritolu toitu eelistas 2020. aastal osta 74% vastanutest. Uuring toob välja, et kodumaise toidukauba eest ei olda enamasti nõus maksma kõrgemat hinda võrreldes importtoiduga. Lisaks ei saa paljud pered niigi soovikohast toitu endale lihtsalt lubada,“ selgitas Sõrmus tarbijavalikute tagamaid.
Euroopa üks kõrgemaid
Eesti on samal ajal Euroopas üks väheseid riike, kus toidule ei kehti madalamat käibemaksu. Veelgi enam, Eestis on toidukaupade käibemaksumäär Euroopas lausa üks kõrgemaid.
„Paljudes teistes riikides on kehtestatud väga madal või ELiga liitumisel kokku lepitult suisa nullkäibemaks, mis seab Eesti ettevõtted ja tarbijad väga ebasoodsasse olukorda. Soomes on toiduainete käibemaks 14%, Rootsis 12%. Lätis kehtib värsketele puu- ja köögiviljadele, mida kasvatatakse ka Lätis, 5% käibemaks. Lätis on välja rehkendatud, et käibemaksumäära alandamine 21%-lt 5%-le tähendas tarbijate jaoks ligi 12% soodsamat hinda,“ tõi Sõrmus näiteid lähiriikidest. „2020. aastal olid Eestis toiduhinnad 96% ELi keskmisest, samal ajal, kui ostujõu pariteeti arvestades on meie SKT 82% ELi keskmisest. Seega olid toidu hinnad meie jaoks juba enne hinnašokki suhteliselt kallid. Need on aga jätkuvalt tõusmas. Selleks, et tarbijad ei kannataks, peaks põllumajanduskoja hinnangul Eestis toidu käibemaksu määra umbes poole võrra langetama.“
Ta osutas, et Eestis on toiduainete jaekaubanduses omavahel konkureerimas 6-7 suuremat kaubandusketti, mistõttu võib konkurentsi selles valdkonnas pidada üsna tihedaks. „Nii võib ka eeldada, et käibemaksumäära langetamise mõju jõuaks ka tarbijateni,“ avaldas Sõrmus lootust. „Kaupmeeste esindajad on avalikult kinnitanud, et sellises konkurentsiolukorras langetaksid kaupmehed hindu, kui madalam maksumäär seda võimaldaks. See võimaldaks toetada tervislikku ostukäitumist, parandada kodumaiste tootjate konkurentsivõimet ja leevendada karmi hinnatõusu.“
Sõrmus rõhutas, et kuna Eesti toidutootjad tegutsevad ELi siseturul, on ettevõtjatele oluline, et oleks tagatud ühesugune majanduskeskkond. „Igasugune erinevus mõjutab otseselt meie toidutootjate konkurentsivõimet, mida pärsib niigi meie ettevõtete ja tootmismahtude suhteline väiksus. Valitsev olustik loob soodsa pinnase impordi suurenemiseks ning vähendab Eesti tootjate konkurentsivõimet veelgi,“ sõnas ta.
