Euroopa Liidus liikmesriikidele seatud kliima ja rohe-eesmärgid ei arvesta õiglaselt Eesti põllumajanduse lähtepositsiooniga ja nii ähvardab meie põllumajandust 40% süsinikuheitme vähendamise kohustus, mis tuleb saavutada vähem kui kaheksa aasta jooksul. Eesti tasakaalustatud põllumajandustegvust arvestades on sellise eesmärgi täitmine paraku toidutootmist ohtu seadmata üsna ebarealistlik.
Möödunud nädala lõpus külastas Eestit Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans, et arutleda Eesti kliima- ja rohe-eesmärkide täitmist. Kohtumisel ettevõtjate, looduskaitsjate ja teadlaste esindajatega oli fookus küll metsandusel, aga käsitlemist leidsid ka põllumajanduse teemad.
Eesti põllumajandusele kehtestatav süsinikuheite vähendamise kohustus on veel lahtine, kuid praegustest ettepanekutest on Eestile terendamas ebamõistlikult suur kohustus.
Kohtumisel osalenud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus sõnas, et püstitatud eesmärkide täitmiseks tuleks arvestada liikmesriikide lähtepositsioonide ja senise panusega. „Praegu tundub, et seda ei tehta. Mitmed komisjoni algatused panevad tõsiselt kulmu kergitama. Olgu nt nimetatud peagi avaldatav sügavalt ebaõiglane säästva taimekaitse määrus või tarbetut halduskoormust tekitav tööstusheite direktiiv, rääkimata eelmisel aastal esitatud kavadest kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks.“
Sõrmuse sõnul jäi kohtumisel Euroopa Komisjoni asepresidendiga õhku küsimus, kust tuleb tulevikus toit ja energia, kui peaksime Eestis bioressursside kasutust veelgi koomale tõmbama. „Positiivne on, et Euroopa Komisjonis mõeldakse energeetilise välissõltuvuse vähendamiseks aktiivselt biometaani tootmise võimaluste peale, aga tundub, et selleks vajalikud investeeringud tuleb teha olemasolevate vahendite ümberjaotamise arvelt ja uut raha vajalikeks investeeringuteks plaanid endas ei kätke.“
Kõige suurema süsinikuheitme vähendamise põllumajanduses annaks sõnniku ja läga ümbertöötlemine biogaasijaamades, kuid selleks oleks vaja Eestisse ehitada umbes 30 uut jaama, mille kogumaksumus oleks vähemalt 360 miljoni euro kanti. Põllumajandusettevõtted on küll väga huvitatud uute biogaasijaamade rajamisest, kuid ambitsioonika plaani realiseerimiseks on vaja tõhusat programmi, vastasel korral võib kava jääda vahendite nappuse taha.
