Riigikogu võttis 23. veebruaril vastu seaduse maa korralise hindamise läbiviimise kohta 2022. aastal. Valitsuse algatatud maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (406 SE) tehtud muudatused ajakohastavad maa väärtuse hindamise kriteeriume ja viivad maamaksu kooskõlla maa turuväärtuse põhimõtetega. Muudatused ei puuduta kehtivat kodualuse maa maksuvabastust.
Seadusega tehakse muudatusi maa korralise hindamise põhimõtetes. Edaspidi hakkab korralist hindamist tegema Maa-amet eelkõige riiklike andmekogude andmete alusel. Maa korralisel hindamisel ei leita edaspidi enam tsoonide hindu, mille alusel arvutavad KOV-id iga konkreetse maatüki väärtuse, vaid hindamise tulemusena leitakse kohe igale maatüki maa maksustamishind.
Viimane maa korraline hindamine Eestis toimus 2001. aasta ja ligikaudu 20 aasta jooksul on maa väärtus kasvanud keskmiselt seitse korda. Maa korralise hindamise tulemusena saadud maksustamishind on aluseks maamaksu, tehnovõrkude talumistasude ja erinevates kasutuslepingutes kasutustasu määramisel.
Seaduse kohaselt toimub järgmine maa korraline hindamine 2022. aastal ja edaspidi hakatakse hindama igal neljandal aastal. Maa korralise hindamise tulemusi hakatakse rakendama alates aastast 2024.
Seadusega vähendatakse maksimaalseid maamaksumäärasid, mida KOV saab kehtestada. Näiteks hakkab maksimaalne maksumäär olema elamumaal ja metsamaal senise 2,5 protsendi asemel 0,5 protsenti ning ärimaal 1 protsent maa maksustamishinnast. Maksimaalsete maksumäärade langetamine hoiab ära maamaksu liiga suureks muutumise. Lisaks, et tagada maksumaksjale sujuv üleminek uuele hinnatasemele, kehtestatakse maamaksusumma aastasele kasvule 10 protsendiline piirmäär.
Kodualuse maa maksuvabastust laiendatakse täies ulatuses maadele, mille üks sihtotstarvetest on elamumaa. Näiteks kui kortermaja esimesel korrusel asub äripind ja maa sihtotstarve on seetõttu osaliselt ärimaa, ei saa praegu samas majas elavad korteriomanikud seetõttu maamaksuvabastust täies ulatuses.
Sätestatakse, et maamaksumäärade muutused peavad edaspidi olema kehtestatud vähemalt kuus kuud enne maksustamisaasta algust. Hetkel kehtestatakse maamaksumäärad maksustamisaasta 1. veebruariks.
Kuna maa väärtus on pärast eelmist korralist hindamist tõusnud, tõusevad uute maa maksustamishindade kasutusele võtmisel ka tehnovõrkude talumistasud keskmiselt umbes 3,5 – 4 korda. Talumistasu muutub järk-järgult kolme aasta jooksul 2024. – 2026. aastal, st igal aastal kolmandiku võrra uue ja senise talumistasu erinevusest.
Seaduse üks muudatus puudutab maa korralise hindamise metoodikat. Lisaks muudetakse seaduse jõustumissätet, mille järgi jõustub seadus 15. märtsil.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 72 , vastu 9 Riigikogu liiget.
Põllumajanduskoja seisukoht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on viimaste aastate jooksul aktiivselt osalenud eelnõu väljatöötamisel rahandusministeeriumis ja menetlemisel Riigikogus. Koja ettepanekul langetati eelnõus maksimaalne maksumäär põllumaal seniselt 2 protsendilt ja metsamaal seniselt 2,5 protsendilt 0,5 protsendile. Algses eelnõus oli maksimaalseks maksumääraks kavandatud 1 protsent.
Siiski tunneb koda muret, et maade hindamine toob endaga kaasa maamaksu olulise tõusu. Seda aitab mõnevõrra leevendada maamaksusumma aastasele kasvule 10 protsendilise piirmäära kehtestamine. Koda tegi Riigikogule ettepaneku nii maksimaalse maksutamise määra langetamiseks kui maksutõusu tempo pidurdamiseks, kuid Riigikogu nende täiendavate ettepanekutega ei arvestanud.
Nüüd on pall kohalike omavalitsuste väravas, kelle esindajad on eelnõu menetlemise käigus kinnitanud, et omavalitsustel pole huvi maksimaalsete maksumäärade rakendamiseks. Põllumaa on põllumajandustootjate jaoks peamine tootmisvahend, mis eristab põllumajandust suurel määral teistest majandusharudest. Enamikke tootmissektoreid põhivahendite osas ei maksustata. Põllumaad kasutatakse toidu tootmiseks, mistõttu vähendab kõrgem maamaks Eesti põllumajandusettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet ja kajastub kodumaise toidu hinnas.
Põllumaa väärtus on viimase 20 aasta jooksul tõusnud umbes 11 korda ja metsamaa väärtsu umbes 5 korda. Seadusega kehtestatud maamaksu tõusu aastane piirmäär 10% ja uus maksimaalne maksustamise määr 0,5% tähendab, et seitsme aastaga võib maamaks peaaegu kahekordistuda.
Lisainfot koja seisukohtade kohta leiab siit
