Riigikogu rahanduskomisjon arutab 7. detsembril huvirühmadega maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 406 SE ettevalmistamist teiseks lugemiseks. Eelnõu kohaselt viiakse järgmine maa korraline hindamine läbi 2022. aastal. Muudatused ajakohastavad maa väärtuse, viies maamaksu kooskõlla maa turuväärtuse põhimõtetega.
Rahanduskomisjonile on oma arvamuse seaduse eelnõu kohta saatnud ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (arvamused on leitavad siin). Koja hinnangul tuleb maa korralise hindamise läbiviimisel ja maamaksu määrade ülevaatamisel silmas pidada põllumajandussektori konkurentsivõimet ning jätkuvat kiiret tootmiskulude kasvu ning pidurdada maamaksu suurt ja kiiret tõusu.
Põllumaa on põllumajandustootjate jaoks peamine tootmisvahend, mis eristab põllumajandust suurel määral teistest majandusharudest. Enamikke tootmissektoreid põhivahendite osas ei maksustata. Põllumaad kasutatakse toidu tootmiseks, mistõttu vähendab kõrgem maamaks Eesti põllumajandusettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet ja kajastub kodumaise toidu hinnas.
Koda teeb murelikuks viimaste aastate trend, kus tootmiskulud on kiiresti kasvanud, aga toodangu eest saadav tulu on tammunud paigal või isegi langenud. Samas on Eesti põllumajandustoetused Euroopa Liidus kõige madalamad ning näiteks põllumajanduskütust maksustatakse nõutust kordades kõrgemalt, mis paneb kodumaise toidutootmise niigi suure surve alla. Viimaste kuude ettepanekud uute kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks ning ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava eelnõu on üksnes süvendanud koja muret Eesti toidutoomise tuleviku pärast.
Maa korralise hindamise kavandamisel mõeldakse küll ka maamaksu tõusu piiramisele ja maa maksustamise maksimaalsete määrade langetamisele, kuid arvestades põllumaa väärtuse umbes 11-kordset ja metsamaa umbes 5-kordset kasvu viimase paarikümne aasta jooksul, mõjutaks maamaksu järsk tõus meie põllumajandustootjaid ja metsaomanikke liiga teravalt.
Koda toetab maamaksu summa aastasele tõusule piirmäära seadmist. Eelnõu koostamise käigus piirmääraks pakutud 10% aastas tähendab, et seitsme aastaga võib maamaks peaaegu kahekordistuda. Viimase aasta jooksul on paljude tootmissisendite hinnad teinud hüppelise tõusu, mistõttu suhtume suure ettevaatlikkusega igasse lisakulusse. Praeguses olukorras peame mõistlikuks, et üldise tootmiskulude kiire kasvu pidurdamiseks peaks maamaksu tõstmisel olema veelgi pikem üleminekuaeg ning iga-aastane maksusumma suurenemine ei tohiks ületada 5-7%.
Eelnõu koostajad on teinud ettepaneku kehtestada maatulundusmaa maksimaalseks maksumääraks 0,5%, kuid seejuures tunnistatakse eelnõu seletuskirjas, et maamaksumäära 0,5% poole liikumisel võib tekkida mõningane surve põllumajandustoodete hinna kasvule tarbijahinnaindeksist suuremas määras, et leida suurenevatele kuludele rahaline kate. Eelnõu seletuskirjas viidatakse mõistele „tasakaalumäär“, mis näitab, millised oleksid kaalutud keskmised maksumäärad, kui iga kohaliku omavalitsuse maamaksu laekumine jääks 2019. aasta tasemele. Seletuskirjas tuuakse välja, et maatulundusmaa uus tasakaalumäär on 0,2%, mis on oluliselt madalam kavandatavast 0,5% maatulundusmaa maksimaalsest maksumäärast. Põllumajanduskoda palub Riigikogul tõsiselt kaaluda põllumajandusmaa maksimaalse maksustamise määra langetamiseks tasakaalumäära lähedale.
