Riigikogu Maaelukomisjoni istungil arutati lihasektori olukorda

Autor: MENU Meedia

Teisipäeval, 4. mail toimus Riigikogu Maaelukomisjoni istung, kus arutati lihasektori olukorda. Osalema olid kutsutud kõik lihasektori esindajad. Lisaks koja esindajatele osalesid kohtumisel ka Maaeluministeerium ja Taluliit. Kuigi ühelgi teemal pikemalt ei peatutud, sai koja poolt siiski ära markeeritud järgmised teemad:

  1. Lihasektori maine kujundamine – erinevate keskkonnanõuete pidev karmistumine, ühiskonna ootused loomade heaolu parendamiseks ning radikaalsete toitumisharjumuste propageerimine on teemad, millega ettevõtjad igapäevaselt kokku puutuvad. Seepärast on hea maine kujundamine ja kommunikatsioon olulised. Sektori hea maine eest saavad seista kõik, andes positiivseid signaale ja rõhutades sektori vajalikkust. Kojale teevad muret näiteks sellised telesaated, kus teiste riikide negatiivsete uuringute tulemustest rääkides on taustal Eesti tooted või tootjad. Selline tegevus annab selgelt tarbijale vale signaali.
  2. Keskkonna ja kestlikkuse mõõdikud ning radikaalsuse levik – väga oluline on keskkonna olukorrast rääkides põhineda faktidel ning kasutada näitajaid, mis on üheselt arusaadavad ja omavahel võrreldavad. Koda teeb murelikuks ka Eesti teadlaste poolt välja hõigatud faktid, mis põhinevad mõnikord ühe inimese tõlgendusel ja soovil näidata olukorda hullemana kui tegelikult võrdlused teiste riikidega näitavad. Seepärast on oluline kokku leppida mõõdikutes, kuidas teatud keskkonnanäitajaid ja kestlikkust tuleks numbriliselt väljendada.
  3. Sektori vähene koostöö ja tootjaorganisatsioon „Eesti Liha“ – lihasektoris on oluline edendada ühistulist tegevust. Uues ÜPP-s nähakse ette mitmeid toetusi ühistegevuse arendamiseks, kuid toetuste kasutamist pärsib see, et erinevaid lihasektoreid vaadatakse eraldi. Samas on oluline, et tootjaorganisatsioon „Eesti Liha“ oleks ja saaks olema sektorite ülene.
  4. Esmatootjate madal sissetulek ja kõrged sisendi hinnad – Eestis on toetused põllumajandusettevõtjatele ühed madalamad, samas peab ettevõtja konkureerima nii koduturul kui välisturgudel ettevõtjatega, kellel on selge konkurentsieelis. Olukorda halvendab ka sisendite, eelkõige sööda rekordiliselt kõrged hinnad.
  5. Imporditud liha vähene kontroll on teema, mida EPKK liikmed on korduvalt tõstatanud. Nimelt loetakse impordiks vaid need kaubad, mis tulevad Eestisse väljastpoolt Euroopa Liitu ning nendele kehtib kõrgendatud kvaliteedi ja ohutuse kontroll. Kui liha saabub Eestisse nt lähiriikidest Lätist, Leedust, Poolast vms, siis eeldab Eesti järelevalve, et tegemist on Euroopa Liidu standardile vastava kvaliteediga ning selle reeglitele vastavust peab kontrollima tootjariik. Seda, kas kontroll on tehtud või mitte ja millise kvaliteediga liha Eestisse teistest Euroopa Liidu riikidest saabub Eestis ei kontrollita või seda tehakse väga minimaalselt.
  6. Ülevaade isevarustatusest ja impordi osakaal – mitte üheski lihasektori  valdkonnas ei ole Eestis isevarustatuse tase 100% või üle. Mis tähendab, et kohaliku tarbija nõudluse katmiseks on vajalik liha importida. Samas on Eestis olemas loomakasvatuseks väga head klimaatilised tingimused.   
  7. Liha päritolule ja -kvaliteedile suurema rolli pööramine riigihangete hindamiskriteeriumides – koda tegi ettepaneku riigihangete seadusele, mille kohaselt on erinevates toitlustushangetes võimalik määratleda nõue, et toit peab pärinema võimalikult lähedalt. Selline tingimus täidaks mh strateegia „Talust taldrikule“ eesmärki lühendada toidu tarneahelat ning suurendab nõudlust kohaliku toodangu järele.
  8. Erialase hariduse toetamine – põllumajandushariduse populariseerimine on vajalik ja ootame siin riigipoolset tuge. Järelkasvu vähesus ja mõnede valdkondade hääbumine on selgeks ohuks kogu sektori arengule.

Loomulikult ei jätnud koda kasutamata võimalust ning rõhutas endiselt vajadust lugeda toidutootjad, eelkõige loomakasvatuses tegelevate ettevõtete töötajad eesliini töötajate hulka. Kuigi komisjoni esimees kinnitas, et peagi saavad COVID-19 vastu vaktsineerida kõik inimesed, rõhutas koja esindaja, et sarnaseid olukordi võib ka muude levivate haiguste puhul juhtuda. Näiteks võib sarnast olukorda, kui loomakasvataja oli sunnitud eirama seadust, et tagada loomade eest vajalik hoolitsus ette tulla ka tulevikus. Koda on teinud ettepaneku teha muudatus hädaolukorra seadusesse, mille tulemusena oleks toidutootmine riigi üks olulisematest valdkondadest riigi julgeoleku tagamisel.  

Samuti mainisime peagi komisjoni lauale saabuvat veterinaarseadust ja laual olevat ebaausate kauplemistavade seadust. Viimane oli esmaspäevasel komisjoni istungil arutelul ning kojal on siin selge huvi, et toidu maksetähtaeg jääks eelnõus kehtestatud tasemele e maksimaalselt 30 päevale. Veterinaarseadusesse tegi koda mitmeid ettepanekuid, mida kahjuks ministeerium ei arvestanud. Ettepanekud puudutasid veterinaararsti abi määratlemist, teatud tauditõrje programmide kinnitamist, taudiohtudes kriisikäitumine täpsema Eesti sisese tegevuskava välja töötamist ning loomade transpordil kasutatavat dokumentatsiooni.

Komisjoni juht võttis istungi kokku sõnadega, et sektor on tubli ja tegelema peab isevarustatuse taseme tõstmisega.

Eelmine lugu03.06.2022 – EPKK konverents Põllumajanduse ärifoorum 2022
Järgmine lugu07.06.2022 – EPKK infopäev “Kodukohviku korraldamine toitlustusettevõtlusega alustajale”