Rakveres avati loomsete jäätmete käitlemise jaam

Rakvere Lihakombinaat investeeris 42 miljonit krooni loomsete kõrvalsaaduste käitlemise protsessi uuendamisse. Rekonstrueeritud jaam on praegu Eesti võimsaim ning suudab töödelda 72000 tonni loomseid jäätmeid ööpäevas. Rekonstrueerimise tulemusel säästab ettevõte 14% maagaasi aastasest vajadusest, kasutades protsessis tekkivat loomset rasva ettevõttele auru tootmiseks. Lisaks säästetakse aastas 53 000 m3 põhjavett, mis moodustab 9% ettevõtte aastasest veevajadusest.

Rakvere Lihakombinaadi loomsete jäätmete käitlemise jaama avamisel ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder: ”Tehase avamisega saab teoks oluline edusamm kodumaise lihatoodangu ohutuse, kvaliteedi ja tarbija usalduse osas,” rõhutas põllumajandusminister. „Tarbija seisukohalt on oluline, et nii tooret kui jäätmeid töödeldakse kõikidele nõuetele vastavalt.”

Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimehe Anne Mere sõnul on uue jaama avamine märgilise tähendusega. „Täna, täpselt 20 aastat tagasi avati Rakvere Lihakombinaadi uus tootmishoone tolle aja kohta Euroopa tasemel tehnoloogiaga,“ selgitas Anne Mere. „Ettevõte on viimase kuue aasta jooksul investeerinud uutesse tehnoloogiatesse enam kui 800 miljonit krooni, investeering loomsete kõrvalsaaduste käitlemisse on ettevõtte jaoks üks suuremaid ning olulisemaid, kuna uue tehnoloogia abil väheneb taastumatute looduslike materjalide, nagu maagaas ja põhjavesi kasutamine ja toimub tootmises tekkivate kõrvalsaaduste ümbertöötlemine ja nende täielik ärakasutamine,“ lisas Anne Mere.

Kuna loomseid jäätmeid on võimalik kasutada nii orgaanilise väetise kui lemmikloomade sööda valmistamisel, võimaldab uus jaam utiliseerimise saadusi efektiivsemalt ja ratsionaalsemalt ära kasutada.   ”Loodan, et kunagi saab riik kogu loomsete jäätmete käitlemise erasektorile üle anda,” lisas Seeder. ”Täna avatud jaam on oluline samm selles suunas.”

Loomsete kõrvalsaaduste käitlemise jaama rekonstrueerimine kestis kaks aastat, mille tulemusel käitleb jaam 18 kuni 25 tonni ettevõttes päevas tekkivaid loomseid jäätmeid. Ühest tonnist loomsetest kõrvalsaadustest saab 120-150 kg rasva ja 250-300 kg lihakondijahu. Tekkiv loomne rasv ladustatakse mahutitesse ning kasutatakse auru tootmiseks. Lihakondijahu kasutavad põllumehed väetisena mulla viljakuse tõstmiseks.

AS Rakvere Lihakombinaat on suurim kodumaine lihatööstus, mille toodang põhineb peamiselt Eestis kasvatatud lihal. Läbi Ekseko seakasvatussüsteemi, kuhu kuulub Eestis 22 seafarmi, tuleb Rakvere Lihakombinaati aastas 250 000 siga, lisaks ostab Rakvere Lihakombinaat lihatööstuse tarbeks 15 500 veist.

Eesti lihatööstuse turuliider Rakvere Lihakombinaat on ettevõte, kus töötab enam kui 900 inimest, olles seega Virumaa suurimaid tööandjaid. Lisaks emaettevõttele AS Rakvere Lihakombinaat kuuluvad Baltimaade suurimasse lihatööstuskontserni veel seakasvatusettevõte AS Ekseko, Rigas Miesnieks ja Jelgavas Galas Kombinats Lätis ning Klaipedos Maisto Mesos Produktai Leedus.

Eelmine luguÄripäev: Kõrge viljahind põllumeest ei toida
Järgmine luguTõnu Kapteini veisekarjas troonib kuninglik pull