Rahvusvahelise Punaste Piimatõugude Föderatsiooni aastakonverents toimus sel korral Baltikumis 2. ̶ 8. juulini. Eestisse saabus osalejaid koguni 11. riigist. Seekord oli konverentsi koondnimetajaks „Punased lehmad – meie ühine kirg“ (Red cows – our common passion).
Konverentsi avas Eesti Tõuloomakasvatejate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko, kelle sõnul on nii Eestis kui mujal riikides punaste tõugude arvukus sageli tagasihoidlikum võrreldes nt. Holsteini tõuga. „Seetõttu on konverentsi üheks fookuseks väikesearvuliste veisepopulatsioonide säilitamine. Tähelepanu all on ka täppispidamise edasiarendused, kus 3D tehnoloogia võimaldab hinnata individuaalselt nii loomade söömust kui kaalu,“ rääkis Bulitko.
Eesti Põllumajandussektorist andis ülevaate Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees, Ants Noot. „Ajal, mil üha enam pööratakse tähelepanu toidu puhtusele väärib esile tõstmist Eesti piimatoodangu kõrged kvaliteedi näitajad. Võime uhkusega tunnustada meie piimakarjakasvatajate töö tulemusi,“ rääkis Noot.
Kogemuste vahetamine
Seekord on konverentsi koondnimetajaks „Punased lehmad – meie ühine kirg“ (Red cows – our common passion). Kolmes sessioonis arutatakse nii punase tõu aretusmeetodite, geneetilise aengu, tõugude säilitamise kui täppispidamise teemadel. Esinevad Austraalia, Saksamaa, Suurbritannia, Norra ja Taani lektorid. Oma kogemusi punase tõu genoomtestimisel jagavad Austraalia spetsialistid.
„Genoomtestimist on võimalik kasutada selleks, et juba vasikaeas prognoosida looma tootlikkust ja aretusväärtust tulevikus. Nii on võimalik varakult teha otsuseid looma kasutamise kohta tulevikus, valides parimad lehmikud karja täienduseks,“ rääkis Bulitko. „Selliselt lüheneb põlvkondade vaheline intervall ja lisaks on see hea võimalus vanemluse kontrolliks ning karja geneetilise progressi jälgimiseks,“ lisas ta.
Juuli esimese nädala järgnevatel päevadel külastavad konverentsil osalejad mitmeid Eesti punase tõu kasvatajaid saaremaal ja mandri-Eestis. Edasi liiguvad külalised Lätti, et tutvuda sealsete punase tõu entusiastidega.
Eesti punane tõug
Tõug on kujunenud välja enam kui saja-aastase aretustöö tulemusena. Eesti punast tõugu veis on rahulik ja sõbralik. Alguse sai puhasaretus mõisates 21 angli tõugu veise impordiga Saksamaalt. Suurt mõju tõu kujunemisele on avaldanud taani punane veisetõug aga kasutatud on ka angli, põhjalesvigi ja taani punast piimakarja. Talukarjadesse jõudis punane veisetõug 19. sajandi lõpul. Innuka punase tõu propageerija Jaan Mägi eestvedamisel loodi 1919. aastal Eesti Angli Kasvatajate Selts ja 1928. aastal nimetas Mägi eesti angli ümber eesti punaseks tõukarjaks. Selts hakkas kandma nime Eesti Punasekarja Tõuselts.
Uus etapp Eesti punase tõu arengus algas 1993. aastal, kui taani punase karja aretajad kutsusid angli, leedu punase, läti pruuni ja eesti punase tõu aretajad Taani. Selle kokkusaamise tulemusena loodi Euroopa Punaste Piimatõugude Assotsiatsioon. Peamised rõhuasetused seati piima valgusisalduse suurendamisele, loomade tervisele, poegimiskergusele ning tugevatele jalgadele ja sõrgadele. Niisuguses liidus osalemine andis eesti punase tõu aretajatele hea võimaluse suhelda teiste Euroopa punaste tõugude aretajatega, hankida soodsatel tingimustel väärtuslikku tõumaterjali ning aitas eesti punasel veisetõul saada tuntuks kogu Euroopas.
Hea teada: Eesti punase tõu tunnusjooneks on punane põhivärvus, mis võib, olenevalt eri maade aretusmaterjali kasutamisest, varieeruda punaste, punasekirjude ja pruunide toonide vahel (nii tumedad kui heledad toonid on lubatud). Must värvus ei ole soovitav. Reeglina on veised terved, kauem karjaspüsivad, kui näiteks holsteini tõugu veis, kuid kõik oleneb aretuskomponentide kasutamisest. Emasloomad on kerge poegimisega ning esineb vähe surnult sündinud vasikaid. Eesti punast tõugu veiseid on meil veidi alla 10 000 looma, sh. lehmi 7785. Kuigi tõu arvukus on olnud pikalt langustendentsiga, on piimajõudlusnäitajad pidevalt paranenud. Lehmade keskmine piimatoodang oli 2022.a 9261 kg, rasva % 4,07 ja valgu % 3,47. Seega on kuivaine sisaldus punase lehma piimas hea, protsendid on kõrgemad kui holsteinil. Tõu 305 päeva laktatsioonitoodangu rekordiomanik on alates 02.04.21 Kõljala POÜ (Saaremaa) lehm Kardeelia, kes kolmandal laktatsioonil lüpsis 20 113 kg piima.
