Täna, 17. novembril, kogunes Põllumajandus- ja Toiduameti Kliendinõukoda. Põllumajandus-Kaubanduskoda esindasid kohtumisel koja juhatuse liige Meeli Lindsaar ja põllumajandusvaldkonna juht Meelika Sander-Sõrmus.
Strateegia paigas. PTA peadirektor Urmas Kirtsi andis ülevaate ameti kinnitatud strateegiast ja kolmest tegevusfookusest aastal 2023. „Konkreetne protsess on võtnud aasta ja nüüd on strateegia paigas ning ära kinnitatud aastani 2026. Meie tegevuste mõtteks ja ambitsiooniks olid meie töötajad ja ühiselt läbiarutatud eesmärgid. Strateegiat luues võeti aluseks ka järjest suurenevad nõudmised ja pidevalt muutuv ümbritsev keskkond, näiteks Ukrainas toimuv sõda. Samuti on ametil eesmärgiks olla atraktiivne tööandja, aga hetkel on siiski suureks mureks mehitatus, ameti madal palgatase ei motiveeri meile tööle tulema,“ selgitas Kirtsi.
PTA visiooniks on: Tegutseme elujõulise Eesti heaks. „Missioon täpsustab seda visiooni – hoiame silma peal toiduohutusel ja tasakaalustatud põllumajandusel. Meie toimise aluseks on pädevus, toetav suhtumine nii omavahel kui klientidega ja avatus,“ rääkis ameti juht.
Urmas Kirtsi selgitas lahti kuidas saavutatakse eesmärgid ja kuidas oma tegevust hinnatakse. Siin saavad olema kindlasti abiks erinevad tehnoloogilised lahendused, nii ei pea kontroll näiteks minema otse põllule, vaid piisab ka põllupildi saatmisest ametnikule või satelliidifotost, kui valmib vastav PRIA lahendus. Ka tehakse muudatusi ameti struktuuris – vastutus järelevalve osas jääb Katrin Reilile, kõik mis puudutab taimekasvatust on Anu Nemvaltsi vastutusala ja loomakasvatuse teemade eest on vastutav Hele-Mai Sammel.
PTA järgmise aasta plaanideks on pädev järelevalve igas valdkonnas, riskipõhisele järelevalvele maksimaalne üleminek ja väärtuspõhise organisatsioonikultuuri juurutamine.
Loomade heaolu ja kommunikatsioon. PTA peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammel püstitas kohtumisel olulise teema – milline peab olema loomakaitse hädajuhtumite kommunikatsioon ja kuidas teha koostööd erinevate osapoolte vahel. „Teema on aktuaalne ja oleme oma neljas piirkonnas toimiva süsteemi paika saanud. Regiooni loomatervise- ja heaolu peaspetsialist on probleemide korral esmane kontaktisik ja koordineerib küsimuste lahendamist oma piirkonnas. Suuremad ja keerulisemad küsimused aitab lahendada piirkonna juhtivspetsialist,“ sõnas Sammel.
Sammel nentis, et loomade heaolu puudutavad vihjed on aastatega pidevas kasvus ja nõuavad järjest enam suuremat pingutust ning aega ja ressurssi probleemide menetlemisel. Ka on kahjuks jätkuvalt valevihjeid – ca 50% juhtudel on vihje põhjendatud või osaliselt põhjendatud.
Loomakaitseorganisatsioonidele on edasi antud teadmine, et vihjed peavad olema täpsed ja konkreetsed, informatiivsed ja muidugi lisatud kontaktandmed kiireks suhtluseks. „Loomakaitsjad teevad aasta-aastalt paremat tööd, samas ootame veelgi enam avatud ja konstruktiivset koostööd,“ ütles Sammel.
EPKK juhatuse liige Meeli Lindsaar rõhutas, et jätkuvalt on probleem selles, kui loomakaitsjad lähevad ise asju kontrollima, ei kooskõlasta seda valduse või farmi omanikuga ja ei järgita ka muid nõudeid, eriti bioturvalisuse nõudeid. „Kindlasti tuleb mõista, et lemmiklooma ja põllumajanduslooma pidamine on erinevad asjad. Põllumajandusloomade heaolunõuded on ranged ja meie loomapidajad teavad ning järgivad neid pidevalt,“ rõhutas ta.
Ootamatud kontrollid. Põllumajandusettevõtetel on probleemiks see, et ilma ettevõtte esindaja kohalolekuta tuleb ettevõttesse kontroll, kes hakkab kontrollkäiku tegema ilma omaniku esindaja kohalolekuta. See mure on nii loomakasvatus- kui taimekasvatusfirmadel, aga ka näiteks kalakasvatajatel ja ei puuduta vaid PTAd, vaid ka muid ameteid – Keskkonnaamet, PRIA, Töökaitseinspektsioon jne.
PTA esindajad tõid välja, et tegelikult ei peagi tegema teavitust kontrollkäigule tulemisest. „Kontrollimääruse põhimõte on see, et kontrollist ei pea teavitama. Me tahame ju näha olukorda, mis tegelikult kohapeal valitseb, aga reeglina ametnikud siiski helistavad ette ja annavad oma tulekust teada just eelkõige seepärast, et keegi ametniku ka vastu võtaks ning oskaks kohapeal ka infot anda. Muidugi võib paluda alati ametnikul oodata, kui ettevõtte juhti ei ole objektil kohapeal või tal läheb kohalejõudmiseks aega,“ selgitas Sammel. „Otsest seadust, kui sellist, kuidas ametnik peab farmis-põllul käituma, ei ole. Bioohutuse osa on reguleeritud Tauditõrje seadusega ja ametil on ka juhis oma töötajatele kontrollprotseduuri läbiviimiseks. Kindlasti on PTA-l õigus minna kontrollima, kui loomade elu on ohus ja sellekohane vihje on tulnud inspektorile.“
Muud teemad. Ühe teemana arutleti kliendinõukojas korduvkasutatavate nõude ja pakendite teemadel, just nende vastavusdeklaratsioonide olemasolust. Hele-Mai Sammel andis ülevaate PTA järelevalvetulemustest ja sellest kuidas on kulgenud koostöö jaemüügikettidega ning korduvkasutatavate karpide pakkujatega. Ka on tehtud teavitust meedias tarbija teadlikkuse tõstmiseks. Amet plaanib ka koolituse korraldamist toiduainetööstustele plasti VD osas.
Toiduliidu juht Sirje Potisepp pani kohtumisel osalejatele südamele, et tööstused ootavad abi pakenditega seotud määruste muudatustega toimetulekuks – teema on laiapõhjaline, nõuad suuri investeeringuid ja seotud ettevõtjatele ilmselgelt üksi ülejõukäiv.
Eelmisel korral ülesjäänud teemadest leidis kohtumisel käsitlust farmis kohapeal tapmise teema, siin siis erisus osaühingu ja FIEst ettevõtja vahel. Veel oli teemaks Vireeni ja PTA andmete kasutamine loomade realiseerimise kontrolliks. Lisaks räägiti PTA koostatud Musta pässiku ehk Chaga uuringust.
