Muuga PM loomakasvatusjuht Siim Siiman ütles, et farmides, kus tahetakse oma tootmist edasi arendada ja kaasajastada, neis pole see ilma digilahendusteta enam võimalik. „Täna ei arva ilmselt enam ükski põllumees, et vanade võtetega saaks edasi toimetada,“ usub Siiman. „Kuid iga tootja peab tegema enda otsused tulenevalt vajadustest ja võimalustest, nii finantsilistes kui ka inimressursist lähtuvalt.“
„Ka meil on olnud investeeringu otsuseid tehes küsimusi tasuvusaegade kohta, kuid reaalsus on see, et digilahendused muutuvad iga aastaga järjest olulisemaks osaks loomakasvatuses, eelkõige just tööjõu nappuse tõttu,“ toonitas Muuga PM loomakasvatusjuht Siim Siiman. „Isiklikult julgen väita, et digilahendused on meie farmide igapäeva tööd ja ka tulemuslikkust parandanud,“ lisas ta.
Siiman rääkis, et mõned digilahendused on ennast oodatust isegi kiiremini ära tasunud, kui algselt excelis arvutatud oli. Samas ainuüksi digilahenduse peale lootma jääda ka ei tasu, kuna tulemuslikkus on suuresti mõjutatud kasutaja oskustest ja tugivõrgustiku olemasolust.
Küsimusele, millest oleks muutusi tehes hea alustada sõnas Siiman, et enne muudatuste tegemist tasuks kaardistada hetke olukord ja välja selgitada millises valdkonnas annaks digitaliseerimine kõige suurema tulemuslikkuse.
„Kindlasti peavad erinevad digitaalsed platvormid ja andmevahetus omavahel ühilduma. Selles osas näen suurt rolli koostööl ülikoolide ja kommertsettevõtetega Eesti põllumajanduse digitaliseerimisel. Kindlasti mõjutab põllumajandusettevõtete digivõimekust investeeringutoetuste saadavus digitaalsete rakenduste arendusel ja rakendamisel igapäeva farmi elus,“ sõnas ta.
Muuga PM farmi igapäevtööst rääkides tunnistab Siiman enim on ta mõjutusi farmitöö ümberkorraldusi tehes saanud Ameerika Ühendriikidest, kus suurtel farmidel on lähtuvalt töö eripärast vajadus pidevalt monitoorida piimatootmise hetkeolukorda ja teha kiireid muudatusi tootmises, et olla konkurentsivõimelised. „Võib öelda, et farmipidajad on panustanud väga palju digitaalsete lahenduste välja töötamisele ja ka nende rakendamisse ning loomakasvatuse digitaliseerimisse. Samas on ka Euroopas riike, kes on loomakasvatuse digitaliseerimises kõrgel tasemel tänu tootjate ja kohalike ülikoolide tihedale koostööle. Eelkõige tuleks siinkohal ära mainida Taani ning Hollandi, kust ka meie oleme saanud palju teadmisi,“ lausus Siiman.
Lisades, et viimastel aastatel on tulnud palju teadmisi erinevate digilahenduste osas ka Iirimaalt. Eelkõige just keskkonna säästliku loomakasvatuse ja süsiniku jalajälje hindamise ja parendamise osas.
Muuga PM loomakasvatusjuht Siim Siina räägib teemal „Nutikate digilahendustega kasumlikuma piimatootmiseni, praktiku kogemusel“ Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldataval IT-konverentsil 27. septembril “Digipööre Eesti maamajanduses”. Konverents on jälgitav ka e-keskkonnas. Konverentsile registreerumine kestab 23. septembrini (k.a.).
