Põllutööde kõrghooaeg on taas käes. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda teeb alanud taimekasvatushooajal kõigile põllumeestele ja -aednikele ning ka hobiaednikele üleskutse, et taimekaitse tõttu ei tohi 2019. aastal hukkuda ükski mesilane! Targalt ja vastutustundlikult tegutsedes on see saavutatav.
„Põllumajanduskoda loodab, et tõusnud on üldine teadlikkus, et taimekaitsetööde tegija on n-ö kõrgendatud ohu allikas ja tal on vastutus mitte ainult mesilasperede omanike, vaid samaväärselt ka vabas looduses toimetavate kasulike putukate ees. Taimede tolmeldajad on kõrge saagikuse eeltingimuseks,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige Olav Kreen.
Viimastel aastatel on põllumeeste esindajad, mesinikud ja valdkonna ametnikud korduvalt kohtunud ja arutanud, kuidas taimekaitsetöid teha selliselt, et see ei kahjustaks mesilasi ja teisi kasulikke putukaid. Põllumajandusamet on korraldanud temaatilisi koolitusi taimekasvatuse nõustajatele ja kõikidele keskkonnasõbraliku majandamise meetmega liitunud taimekasvatajatele, kes said täiendkoolituse mesilaste, nende käitumistavade ning taimekaitsevahendite võimalike mõjude kohta neile. Teiselt poolt on ka mesinikud saanud koolitust taimekaitsest, selle tegemise eripäradest ning võimalikest ohtudest mesilastele.
Et kõigist problemaatilistest olukordadest kiiresti õigesse kohta teada saaks antud, vaatavad Kutseliste Mesinike Ühing ning Maaeluministeerium üle taimekaitseohu teadliku teavitamise juhendi. Põllumajandusamet kaasajastab ja levitab infovoldikut juhistega taimekaitse tööde tegijatele, mesinikele ning seotud ametnikele.
Kemikaalidega kokku puutuvad inimesed teavad, et need pole kunagi täielikult ohutud. Taimekaitsetööde tegijatel on kohustus kasutada isikukaitsevahendeid enda tervise hoidmiseks ning rakendada ettevaatusprintsiipi keskkonna hoidmiseks. Taimekasvatus ja taimekaitse ei tohi põhjustada kahju keskkonnale, teavad põllumehed. Mesilaste ning teiste kasulike putukate elu ning tegevus aitab suurendada ka põllumeeste kasumit. Edu võti on koostöös ja koostöö alus on suhtlemises.
Senised kogemused on näidanud, et seal, kus toimub suhtlemine koos üksteise kuulamisega, ei teki ka probleeme. Nii taimekasvatajad kui mesinikud peavad täitma kehtestatud õigusaktidesse sätestatud reegleid ning ka tegutsemise head tava. Hea tava võiks olla hoolida nii meie kõrval tegutsevatest ettevõtjatest kui kõikidest inimestest. Sealjuures tuleb olla tähelepanelik ja arvestav looduse ning kõige meid ümbritseva suhtes.
Lisainfo: Olav Kreen, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige, tel 514 2124, e-kiri olav.kreen@epkk.ee
Foto: Shutterstock