Eelmisel aastal haneliste arvukust ja rändeteid jälginud uuring kinnitas varasemaid ametnike oletusi, et haneliste populatsiooni tõusu taga on põllumeeste tegevus. Seoses sellega otsustas kestliku keskkonna arengu eest vastutav amet hakata põllumeestelt, kelle põldudel hanelised toitu käivad saamas, küsima keskkonnatasu ehk hanemaksu.
Ameti juht Anto Viir sõnas, et nüüd, kui on kinnitust leidnud ammune kahtlus, saab põllumeeste tegevust hakata jälgima ja vajadusel väljastama ka keskkonna koormuse tõstmise keskkonnatasusid. „Meil on lindude kevadise rände liikumise jaoks välja töötatud põlluseire „Lagle“, mille abil saame kaardistada kogu kasutusel oleva põllu- ja rohumaad. Need asukohad, millel peatuvad rohkem linde, kui on tavaline haneliste populatsiooni kasutus, nende põldude kohta teeme tasu nõude,“ rääkis Viir. „Eriline heameel on talve jooksul valminud seiresüsteemi üle, mille osaline rahastus tuli Euroopa haneliste populatsiooni uurinud komisjonilt ja millest teise osa, 140 000 eurot, tasus keskkonna kestliku arengu amet,“ lisas ta.
Viir sõnas, et keskkonnatasu eesmärgiks on panna põllumeest mõtlema, kas on ikka vaja nii rohkearvuliselt tegeleda põllumajandusega. „Kui oleksime omal ajal jätnud osa põllumaast kasutusele võtmata ja sööti, poleks vaja ka praegu haneliste küsimusega tegeleda,“ tõdes Viir.
Põllumeeste esindaja Olav Kreen ütles otsust kuuldes, et ettepanek maksta keskkonnatasusid tuli põllumeestele ootamatult aga pärast igakülgset arutelu tunnistati keskkonna tasu määramine siiski õiguspäraseks. „Ega siin polegi millegi üle vaielda, oleme ise viljaka toidulauaga meelitanud hanelased oma põldudele ja aeg on võtta ka oma tegevuse eest vastutus,“ nentis Kreen. „Tunnustame ametit kiire ja sihipärase tegevuse eest – uue seiresüsteemiga on andmete õigsus nüüd ka kenasti kontrolli all. Eks varasemalt hanede arvukuse määramise aluseks olnud lindude väljaheidete kogumine põldudelt ja rohumaadelt oligi veidi ebatäpne, kuid nüüd on ka see küsimus saanud hea lahenduse,“ rõõmustas Kreen.
