Täna, 27. juunil saatsid kaheksa juhtivat põllumajandussektori katusorganisatsiooni esindajat regionaalministrile ühispöördumise, et seoses ebasoodsate ilmastikutingimustega paaril viimasel kuul kuulutataks riigis välja hädaolukord.
Pöördumises märgitakse, et põllumajandussektor seisab sel hooajal silmitsi olukorraga, mis nõuab kohest tähelepanu. „Põud on Eestis süvenenud ning selle mõjud on hakanud avalduma nii looma- kui ka taimekasvatuses,“ osutatakse kirjas, mille allkirjastasid: Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit, Eesti Aiandusliit, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eesti Tõusigade Aretusühistu, MTÜ Eesti Noortalunikud ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu.
EPKK juhatuse esimees Ants Noot sõnas, et ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral on seadusest (Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus § 23) tulenevalt võimalik riigis välja kuulutada hädaolukord. „See annab eelkõige PRIAle võimaluse mitte sanktsioneerida looduslikest ilmastikuoludest tingitud kohustuste nõuetekohast mittetäitmist. Lisaks annab põllumajandustootjatele parema positsiooni läbi rääkida oma lepinguliste partneritega ning pankadega. Ka annab ühiskonnas laiemalt teadmise, et olukord on väga keeruline,“ lausus ta.
Teatavasti on samalaadsed probleemid esile kerkinud ka teistes EL riikides ning EL kalandus- ja põllumajandusministrite nõukogus võeti vastu poliitiline otsus avada ka nn kolmas põllumajanduse kriisireservi abipakett.
Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Kerli Ats ütles, et teema on ajakriitiline – põuaste ilmade tõttu ei ole põllumajandustootjad suutnud tänaseks piisavalt sööta varuda. Hinnanguliselt on vajalikust söödakogusest esimese niitega kogutud vaid veerand vajaminevast kogusest ja teisest niitest võib tulla veel vähem.
Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin sõnas, et keerulises olukorras on ka teraviljakasvatajad ja aiandustootjad. „Tänaseks on selge, et suviviljad ja suur osa aianduse toodetest on ikaldumas,“ lausus ta.
Ats lisas, et pöördumisega läks kaasa Eestimaa Talupidajate Keskliidu korraldatud põuateemalise küsitluse tulemused, millele vastas pea 300 põllumajandustootjat. „Kokkuvõte kinnitab, et põud ja lisanduvad ilmastikuolud on teinud põllumajanduse olukorra keeruliseks ning oodatakse hädaolukorra välja kuulutamist. See oleks üheks lahenduseks, kuidas toetada toidutootjaid, et tagada sektorite jätkusuutlikkus, põhikarjade säilimine ja toidu varustuskindlus Eestis,“ rääkis ta.
Tänavu kevad-suvised ilmastikuvaatlused näitavad, et tingimused on olnud väga äärmuslikud. Kui kliimanormide järgi peaks mai olema kevadkuudest kõige sajusem, siis tänavu oli mai kõige kuivem – paljudes kohtades ei sadanud alates 18. maist kuu lõpuni mitte piiskagi. Samuti oli päikest mais 30% enam, kui tavaliselt. Juunis on aga sademeid veelgi vähem olnud ning päikest veelgi rohkem. Lisaks ebatavaliselt vähestele sademetele ja päiksepaistelistele päevadele on taimekasvatust piirkonniti mõjutanud ka maikuus ja juuni alguses esinenud öökülmad ning mitmes kohas saabus isegi kõigi aegade öökülma rekord.
Loomakasvatajad tõdevad, et lisaks väga kõrgele tootmise omahinnale ning jätkuvalt volatiilsetele turuhindadele on suure surve all ka loomade kokkuostuhinnad, sest põuast tingituna on alanud juba suuremahulisem loomade realiseerimine tapamajadesse. „Jätkuvalt on piimakarja pidajatel ka probleem languses piima kokkuostuhindadega. Seega on lisaks põuale veel muid tegurid, mis omakorda tootjat keerulisse seisu panevad ja puutumata ei jää ükski sektori osa, sh sea-, lamba- ja kitsekasvatajad,“ selgitas Noot.
