4. detsembril korraldas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ümarlaua, kus esinesid keskkonnaminister Marko Pomerants ning veekeskkonna spetsialistid ning põllumajandustootjad, et ühiselt leida tasakaal põllumajandusliku tootmise ja mõistliku keskkonnahoiu vahel.
Põllumajanduslikku tootmist on süüdistatud looduskeskkonna, eriti veekogude reostamises lämmastik- ja fosforühenditega. Tõepoolest, põllumehed kasutavad taimekasvatuses efektiivseks tootmiseks sõnnikut ja erinevaid väetisi ja need võivad sattuda ka põhjavette, jõgedesse-järvedesse ning merre. Nagu tõdes ümarlaual minister Pomerants, on Eestis praeguse hetke andmete põhjal muret tekitavaim olukord Adavere – Põltsamaa ja Pandivere kandis, kus põhjavee reostus on üsna suur.
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Enn Liive ütles oma ettekandes, et veekogude reostamise vähendamiseks alustati 2014. aasta keskpaiku Veeseaduse muudatuste väljatöötamist. Muudatustega lüheneb väetiste laotamise periood ning vähenevad lubatud lämmastiku ja fosfori kogused 1 ha kohta. Muudatusi on kavandatud veelgi, mis on otseselt seotud põllumajandusliku tootmise tagajärgede vähendamisega.
Väätsa Agro juht Margus Muld rääkis, et nende firmas, mis on Eesti üks suuremaid põllumajandusettevõtteid, on juba rakendatud keskkonnasõbralik tehnoloogia, mis kasutab kõige moodsamaid lahendusi nii tootmiseks kui ka keskkonnahoiuks. Taimekasvatuses on välja töötatud taimetoidubilanss, mis tagab mikroelementidega tasakaalus mullaviljakuse ja on kooskõlas keskkonnahoiu põhimõtetega.
Piira Talu peremees Kalmer Visnapuu seletas oma ettekandes lahti lihaveiste karjatamise probleemid mere ja siseveekogude rannikualadel.
EPKK keskkonna spetsialist ja projekti GreenAgri Eesti-poolne projektijuht Ann Riisenberg tutvustas tänavu alustatud ja neli aastat kestvat Eesti ja Läti koostööprojekti GreenAgri.
Arutelu käigus leiti ühiselt, et kõige olulisem on põllumajandustootjate teadlikkuse tõstmine, et tootmine oleks efektiivne, kuid samal ajal oleks tagatud keskkonnahoid.
Projekti GreenAgri eesmärgiks on Eestis ja Lätis põllumajandustootmise tagajärjel toitainete leostumise vähendamine pinnavette ning sealt edasi Läänemerre, säilitades samas tootjate konkurentsivõime. See saavutatakse läbi keskkonnasõbralike praktikate tutvustamise ja testimise orgaaniliste väetiste majandamise valdkonnas. Projekt on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Läti Farmerite Parlamendi ühine algatus Läänemere tervise taastamiseks. Esmakordselt katsetatakse põllumajandustootjate, nende esindusorganisatsioonide ning valdkonna ekspertide koostöös erinevaid praktikaid ja tehnoloogiaid, mis on sobilikud just Eesti ja Läti oludele. Projekti elluviimist toetab Kesk-Läänemere Programm 2014-2020.
