Euroopa Liidu ülesed taimekaitsevahendite vähendamise eesmärgid, mis ei arvesta õiglaselt liikmeriikide juba varasemalt tehtud jõupingutusi taimekaitsevahendite (TKV) vähendamise vallas ja TKV erinevat kasutuskoormust, pani kuus Põhjamaa ja Balti riikide põllumajandusettevõtete katusorganisatsiooni allkirjastama ühise pöördumise.
Eesti põllumajandusettevõtteid esindav Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda oli üks pöördumise allkirjastajaid. Koja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles pöördumise teksti kommenteerides, et olukorras kus EL-i liikmesriikides erineb TKV kasutamine hektari kohta rohkem kui 10 korda, ei saa kehtestada ühtseid vähendamise protsente.
„Seetõttu peaksid õiguslikult siduvad riiklikud vähendamise miinimumeesmärgid riikide lähtetaset paremini arvesse võtma. Taimekaitsevahendite kasutamine on Põhja- ja Baltimaades EL-i keskmisest tunduvalt madalam ning meie põllumajandus on selles osas EL-is üks jätkusuutlikumaid. Seetõttu on meil taimekaitsevahendite kasutamise vähendamise potentsiaal palju väiksem kui paljudes teistes EL-i liikmesriikides,“ tõi Sõrmus olulisema mõtte pöördumise tekstist välja. Lisades, et oodatav nihe peab toimuma õiglasel ja teaduspõhisel viisil ning põllumajandustootjad vajavad kohanemiseks piisavalt aega.
Sõrmuse sõnul mõistavad pöördumise allkirjastanud riikide põllumajandusettevõtete esindusorganisatsioonid TKV säästliku kasutamise nõuete olulisust aitamaks põllumeestel vastutustundlikult kasvatada põllukultuure, kaotamata samas saagikust. Kuid kõik määrused peavad põhinema täpsetel teaduslikel uuringutel ja andmetel. Sellel teel võiks abiks olla rohkem andmeid taimekaitsevahendite kasutamise kohta, kuid seda tuleb teha nii, et ei suureneks oluliselt bürokraatia ja põllumeeste halduskoormus.
„Lähteperioodi määratlemisel tuleb arvesse võtta TKV kasutamise ajaloolisi muutusi, aga ka muutusi põllumaa pindalas, samuti geograafilisi ja sotsiaal-majanduslikke tingimusi ning eri liikmesriikide erinevaid lähtekohti,“ vahendas Sõrmus. „Põhjamaades on aastakümnete jooksul tehtud palju tööd keemiliste ja ohtlike pestitsiidide kasutamise oluliseks vähendamiseks,“ rõhutas ta.
Nendele ELi liikmesriikidele, kus TKV kasutamine on juba suhteliselt väike, tähendaks edasine vähendamine suurt saagikadu, madalamat konkurentsivõimet ja suuremat ohtu ELi toiduga kindlustatusele, mis suurendab meie sõltuvust impordist.
Sõrmus juhtis tähelepanu geopoliitilistele muutustele, mis on juba osaliselt imporditud toiduainete vedu blokeerinud. „TKV kasutamise vähendamisel tuleb arvestada ka saagikuse vähenemisega – teatud põllukultuure ei saa kasvatada või saagikus ja kvaliteet langeb,“ rõhutas ta.
Pöördumises toodi välja, et kuigi Balti riikides turustatavate taimekaitsevahendite hulk on mõnevõrra kasvanud, on Eesti, Läti ja Leedu siiski kõige madalama taimekaitsevahendite kasutamisega ELi riikide hulgas. Eestis turustatakse taimekaitsevahendeid nt põllumaa hektari kohta ligi kolm korda vähem ELi keskmisest. TKV kasutamise mõningane suurenemine on seotud tootmispotentsiaali taastumisega neis riikides pärast põllumajandusliku tootmise järsku langust 1990. aastatel.
„Seetõttu rõhutavad Põhja- ja Baltimaade põllumehed, et TKV kasutamise siduva regulatsiooni asemel tuleks julgustada ja rakendada vastutustundlikku kasutamist kogu ELis. Valdavalt kasutavad põllumehed meie piirkonnas TKV mõõdukalt ja säästlikult,“ osutas Sõrmus. Tõdedes, et põllumajandustootjad keskenduvad juba praegu keskkonna-, majandus- ja toiduohutuse küsimustele. „Oluline on veelgi enam keskenduda põllumeeste teadlikkuse tõstmisele valdkonnast ja suurendada täppisviljeluse kasutamist. Samuti on oluline säilitada TKV toodete mitmekesisus, et vältida ühekülgset kasutamist ja tagada nende tõhusus pikas perspektiivis. Integreeritud taimekaitse (IKT) on juba osa õigusraamistikust ja taimekaitsevahendeid tuleb edasi arendada, et aidata põllumajandustootjatel saavutada vähendamiseesmärke. Selleks vajavad põllumehed ka aega,“ selgitas ta.
Euroopa Komison esitas 22. juunil taimekaitsevahendite säästva kasutamise määruse eelnõu, mille rakendamisega soovitakse saavutada eesmärk vähendada 2030. aastaks TKV kasutamist 50% võrra. Pöördumise allkirjastasid Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Taani põllumajandusettevõtete esindusorganisatsioonid.
