7. septembril korraldas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda piimanduse arutelu, kus ühiselt piimatootjate, töötlejate ja kauplejatega vaagiti piimanduse tuleviku ja järkusuutlikkuse teemadel.
Valio Eesti tegevdirektor Maido Solovjov ja Nordic Milk OÜ juhatuse liige Ülo Kivine tegid piimaturul toimuvast ülevaate. “On suur asi, et meil osatakse toitu kasvatada, piimakarja kasvatada ja meil on tööstused, kes oskavad seda toodetut töödelda,” sõnas Nordic Milk OÜ juhatuse liige Ülo Kivine. Nordic Milk esindab piimatööstusi Tere ja Farmi.
Valio kaubamärki esindav Maido Solovjov nentis, et piimandus on Eestis jätkuvalt oluline ja selle käekäik on tähtis kogu meie toidutööstusele ning ka riigi toidujulgeolekule.
Mahud sarnased mullusele. Selle aasta esimesel kolmel kuul oli Euroopas piimatoodang väiksem eelnenud aastatest. Aasta teine pool on toonud väikese kasvu, nii et kokkuvõttes jäädakse samale tasemele mulluse aastaga, rääkis pressikonverentsil Maido Solovjov.
Piimatöösturi sõnul mõjutab Eesti piimaturgu vähe ja me võiks toota oluliselt rohkem, kui me leiaks tooteid, mida müüa ja uusi turgusid, kuhu müüa.
“Aastal 2020 toodeti Euroopa Liidus kokku 144,4 miljardit kilo piima. Kaks suurimat tootjamaad on Prantsusmaa ja Saksamaa. Kui võrrelda aastat 2019 ja 2020, siis suurima kasvu absoluutmahus tegi Iirimaa, protsentuaalselt kasvas enam Bulgaaria. Itaalias oli suurim langus mahus ja Luksemburgis protsendiliselt suurim langus,” ütles Solovjov. “Eesti toodab Baltikumis 26%, Läti 27% ja Leedu 47% toorpiimast. Toorpiima ostsid Eestis tööstused 2020. aastal kokku 788 tuhat tonni. Aasta varem oli see number 763 tuhat tonni.”
Toodame mahtu. Eestis on tendents piimalehmade vähenemise suunas. Praeguseks on meie karjades kokku veidi üle 84 000 lehma. Samas on aasta-aastalt tootlikkus kasvanud. “Meie piima eripära on see, et meie toorpiim on oluliselt madalama rasvasisaldusega, Euroopa keskmine rasvasus on 4,09%, meie oma jääb 3,9% kanti,” täpsustas Solovjov.
Solovjovi sõnul on siin kindlasti mõttekoht – maailmas on suund pigem kuivainesisalduse kasvule, seda piima kokkuostu hinnapoliitikas. Sama meelt on ka Ülo Kivine, kes tõi näite, et Leedu piimahind on parem, sest nemad hindavad kuivaine osakaalu piimas ja see tagab piimakarjakasvatajale parema hinna.
Piimatööstuste kogutoodangu väärtus oli 2020. aastal 385 mln eurot. Põhiliste piimatoodete keskmiste tööstusest väljamüügihindade osas toimus 2020. aastal üleüldine langus. Langes ka toorpiima kokkuostuhind. Turul toimuvat on kindlasti mõjutanud COVID-viirus ja sellest tingitud muudatused. “Koroonapuhangu alguses piimahind kukkus, langes ju ära HoReCa sektor. Toorpiima hinnad võrdluses juuni 2020 versus juuni 2021 on õnneks kasvanud, olles tänavu ELis keskmiselt 35,7 senti kilo,” lausus Solovjov ja nentis, et Eestis jääb toorpiima kokkuostuhind siiski tugevalt alla Euroopa keskmisele, olles 30 eurosendi kandis, või veelgi madalam.
Oleme eksporiv maa. Piimaga isevarustatus on Eestis 170%. Kõige suurem isevarustatuse tase on Taanis – 250 protsenti, neile järgneb 180 protsendiga Läti ning Leedu 150 protsendiga. Lõuna-Euroopa suudab aga isevarustada end vaid 70% ulatuses. Seega on meie piimanduse suund ekspordile, nentis Ülo Kivine.
Aasta lõikes kokku oli ka piimatoodete eksport stabiilne. Piimatööstus ekspordib kolmandiku oma toodangust ja vaatamata koroonast tekkinud ebakindlusele õnnestus ka 2020. aastal eksporti suurendada, 4 protsendi ulatuses tunamullusega võrreldes – Eesti piimatööstused eksportisid 125 mln euro väärtuses tooteid. “Kõige enam eksporditi meie piimatooteid Lätti ja Leetu, seda kahjuks toorpiima näol. Samuti eksporditi meie tooteid Soome, aga ka Taani, Hollandisse, Kreekasse ja Hiinasse ning Poola ja Saksamaale. Muud turud olid väiksemad,” rääkis Kivine.
Piimatööstuste kasumlikus on madal. 2019. aasta tulemus näitab, et piimatööstuste kogukasum on alla läinud, aastal 2020 saadi tulemust veidi parandada. Valio Eesti juhi sõnul on tööstuste kasumlikkus madal, surve tootmiskuludele näitab pidevat kasvu, tööstused seisavad silmitsi suure investeeringutevajadusega, sest paljud tööstused on 90date aastate tehnoloogiaga, ehk seadmepark vajab väljavahetamist, tootmised automatiseerimist. „Robotiseerimine, automatiseerimine – sellest me ei pääse, tööjõukulude tõus paneb meid selle valiku ette,“ sõnas ta.
Lisaks eelpooltoodule on Solovjovi arvates meil, Baltikumis, liiga palju tööstusi.
Toit on kallinemas, seda pikas perspektiivis. Oleme jõudnud COVID-ist INFLATSIOON-ini. „Inflatsioon on kiire. Samas toiduainete inflatsioon kauplustes ei ole nähtav, toiduainete hinnad ei jookse samas trendis nagu üldine inflatsioon. Turul käib tihe rebimine odavama ostukorvi nimel,“ rääkis Solovjov.
“Kui COVID-pandeemia on pannud meid veelgi täpsemalt planeerima tööjõudu, muutnud meie müügikanaleid ja kõigutanud nõudlust, siis targalt majandades saab hakkama. Inflatsiooni aga me pidurdada ei saa – toorpiim on kallinemas, töötlemise poole pealt on ees kulude tõus, tööjõu kättesaadavus samas muutub järjest keerukamaks, kasvamas on võõrtööjõu vajadus.“
Kõik see toob kaasa paratamatu toidu hinnatõusu, nentisid piimatöösturid.
MIS TOIMUS
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pressikonverents „Piimasektori jätkusuutlik areng“
Toimus 7. septembril Kuivajõe Farmer OÜs
Arutelul osalesid:
- Kuivajõe Farmer OÜ juht Urmas Põlluaas
- Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko
- Agrone OÜ juhatuse liige, Aasta Põllumees 2017 Margus Muld
- Valio Eesti AS tegevdirektor Maido Solovjov
- Nordic Milk OÜ juhatuse liige Ülo Kivine
- Selver AS juhatuse liige Kristi Lomp
Autor: Meelika Sander-Sõrmus, EPKK
