11. aprillil toimunud piimafoorum tõi kokku kogu piimatootmise ahela ettevõtjad, et ühiselt arutleda, kuidas muutuva maailma pidevalt muutuvates oludes toime tulla.
Kui püstitada küsimus, kas põllumajandus ilma veisekasvatuseta suudaks säilitada oma väärtuse, siis vastus oleks „ei“. Seepärast on eriti oluline kord aastas tuua ühele väljale kokku kõik osapooled, et rääkida valdkondlikult oluliste küsimuste üle,“ märkis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar.
Eesti on kogu maailma toidu tootmist arvestades väikese osakaaluga. Meie farmides on 85 000 lehma ja meil on veidi üle 45 000 hektari haritavat põllumaad. Taanis on aga 565 000 ja Hollandis koguni 1 570 000 lehma, seejuures põllu- ja karjamaad on neil hektarites enam vähem sama palju kui Eestis. Toidutootmise koguhulka arvestades oleme oma tagasihoidliku panuse tõttu tugevasti mõjutatud välisturgude muutustest ja regulatsioonidest ning maailma poliitilisest olukorrast.
„Kriisid on olulised indikaatorid ühiskonna jaoks, mis sunnivad väärtusi kiirelt ümber hindama. Kuna kriisid on meid viimasel ajal pidevalt saatnud, siis on nende tulemusena hakanud poliitikud üha enam väärtustama kodumaise toidutootmise tähtsust ja nägema seda riigi julgeoleku osana,“ tõdes EPKK piimatoimkonna juht Pilleriin Puskar. „Põllumajanduse eesmärgiks ühelt poolt on luua kodanikele turvatunnet läbi teadmise, et meil on piisavalt toitu ja teisalt kujundada väärtuslikku elukeskkonda. Neist kahest eesmärgist lähtuvalt on toidu, seal hulgas piima tootmine oluliselt keerukam potsess kui seda esmapilgul mõistetakse,“ lisas Puskar.
Piimafoorumil tegi maailma ja Euroopa piimatootmise mõjust keskkonnale, piima kokkuostu ja EL-i piimatoodete tootmise ja tarbimise trendidest ning piima hinna muutustest, aga ka nõudluse prognoosidest ülevaate piimafoorumi üks oodatuim esineja, Euroopa tunnustatuim piimaturu analüütik Christopher Lafougere (GIRA).
Esmakordselt piimafoorumil oli juttu ka piima alternatiivideks peetavatest taimsetest jookidest nagu mandlijook, kaerajook ja teised sarnased, mis kätkevad endast toidulaua rikastamise võimaluste kõrval ohu kohti, millele seni ei ole eriti tähelepanu pööratud.
Foto: pixabay
