Esmaspäeval, 27.mail Voore Farmi põldudel projekti „Kestlik silotootmine“ raames toimunud niidutehnika demopäev keskendus silotootmisel niidutehnika valikule ja liblikõielisterohkete segude optimaalsele närvutamisele. Põllupäeval osales seitse tehnikamüüjat, kes tulid põllule välja kokku üheksa niidukiga.
Päeva esimeses pooles sõideti niidukitega võistlusniitmist, millest päeva lõpus võeti kuivaineproovid, et hinnata milline masin tegi kõige täpsema niitmistöö. Lisavõrdluseks sõideti üle niidualade ka kaarutiga, et hiljem vaadata kuidas kaarutamine mõjutab kuivaineproove ja toortuha sisaldust.
Peale demosõite ning masinate uudistamist jätkus päev Viru-Jaagupi Külalistemajas, kus kvaliteetse silo tootmiseks jagasid kogemusi tuntud siloeksperdid Kristiina Märs, Ivar Lapa ning Siim Older. Justkui ühest suust kõlas, et kiire ja korrektne närvutamine tagab kõrge kuivainesisalduse, mis omakorda tähendab loomale toitvamat silo. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja projekti „Kestlik Silotootmine“ siloekspert Kristiina Märs selgitas, et silo energiaväärtust vähendab ka toortuhk, mistõttu on oluline jälgida, et niitekõrgus ei oleks liiga madal.
Päev jätkus Voore Farmi põldudel, kus Henrik Klammer tutvustas Voore Farmis käimasolevaid katseid. Ühe katsena tutvustas Klammer rohumaade külvamist kahekordse reaskülvina ja 45 kraadise nurga all. Lisaks demonstreeriti demopäeval Agrodrooni poolt loodud põllumajanduslikku drooni.
Demopäeval osalenud niidukite kuivaineproovide tulemused on avalikult leitavad peale katseperioodi lõppu EPKK koduleheküljel.
Põllupäev pakkus kohale tulnud rohkem kui sajale osalejale väärtuslikke teadmisi ja praktilisi näpunäiteid kvaliteetse silo tootmiseks. Eriti kasulik oli erinevate niidukitehnikate tutvustus ja ekspertide nõuanded silo valmistamise protsessi optimeerimiseks.
Niidutehnika demopäeva modereeris Maaelu Teadmuskeskuse agrotehnoloogia valdkonna teadur Taavi Võsa. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poolt korraldatud infopäev toimus projekti “Sustainable Silage/Jätkusuutlik silotootmine” raames, mida kaasrahastab INTERREG Kesk-Läänemere programm 2021-2027.
