Eelmise aasta septembrist hakkasid Euroopa Liidu ettevõtete ühendused ja tänavu märtsist üle 160 teadlase 30 Euroopa riigist saatma Euroopa toiduohutusametile (EFSA) ja Euroopa Komisjoni presidendile Jose Manuel Barrosole EFSA reforme nõudvaid pöördumisi.
Tartu ülikooli innovatsioonilipulaevadeks tituleeritud probiootikume ehk kasulikke baktereid ME-3 sisaldavad Tere piimatooted ja Tensiaga rikastatud E-Piima väljaantav Südamejuust said hiljuti mõlemad EFSAlt negatiivse otsuse, mis tähendab, et toiduohutusamet ei olnud veendunud nende toodete terviseväidete vettpidavuses.
Ent pöördumisest Euroopa Komisjoni presidendile nähtus, et kired EFSA ümber ei olnud lõkkele löönud mitte ainult Eestis, vaid terves Euroopas. Eesti mikrobioloogide nimel kirjutas petitsioonile alla Marika Mikelsaar.
Pöördumises hindasid teadlased EFSA ellukutsumise eesmärki – kontrollida põhjalikult terviseväiteid, millega müüb end poelettidel üha rohkem toidutooteid. Ette heideti aga seda, et väidete hindamiskriteeriumid pole paigas ning hinnangute andmine on paljuski subjektiivne.
Üllatuslikult avaldaski EFSA tänavu 26. aprillil uued selgitavad eeskirjad, kuidas nende teadlaskomisjon tegelikult hindab mitmesuguste, sh probiootikume sisaldavate toidutoodete terviseväiteid. “On tähelepanuväärne, et täpsem hindamisreeglistik ilmub alles 2011 kevadel, kui näiteks meie taotlused esitati 2008 (ME-3 AS-i Tere) ja 2010 (Tensia E-Piima poolt),” märkis professor Mikelsaar, aga lisas, et õnneks on isegi Euroopa Liidu bürokraatiat võimalik mõjutada.
Uued regulatsioonid sätestavad täpsemalt, millised tõestuspõhised uuringud peavad taotlejal olema tehtud ning milliseid kaudseid tõendeid ja lisamaterjale EFSA aktsepteerib. Need regulatsioonid tõotavad head ka Tartu ülikooli probiootikumidele. “Nüüd on vähemalt võimalik sihipärast lisatööd teha,” ütles Mikelsaar.
Sa mas jäävad lahendamata veel mitmed teadlaste tõstatatud sisulised ja protseduurilised puudused EFSA töös. Teadlaste pöördumise alguses seisab: “Meie hinnangul ei ole negatiivsed otsused alati tingitud kehvasti koostatud taotlustest, vaid ka ebaselgetest, läbipaistmatutest ja osalt teaduslikult mittevaliidsetest hindamiskriteeriumitest ning liiga kitsast reeglistikust.” Seni ei ole EFSAlt positiivset hinnangul saanud ükski probiootiline toode.
EFSA senine reeglistik ei andnud võimalustki tõestada probiootikumide erilisi toimeid, sest ravimitööstusest erinevaid kriteeriume terviseväitega toidutoote toime hindamiseks pole suudetud luua. Probiootikumidega rikastatud tooted ehk funktsionaalne toit pole ravim, vaid mõeldud tarbimiseks tervele inimese haiguse ennetamiseks ja riski vältimiseks.
Samas pole võimalik mingi haiguse riskifaktori vähendamisest (EFSA lubatud väide) tõusvat tulu tõestada täiesti tervetel inimestel, haigetega tehtavaid uuringuid aga EFSA ei luba. Siiski, uued EFSA regulatsioonid lubavad nüüd eristada neid, kelle mõned funktsioonid toimivad piiripealselt ehk n-ö haiguseelses staadiumis (näiteks nn kõrgnormaalne vererõhk). Sellisele inimesele pole ravimeid veel tarvis, ent kasuks tuleks funktsionaalne toit – just selliseid terviseväiteid sisaldasid ka tagasilükatud ME-3 ja Tensia tooted.
Südamejuustu lugu
Kui TÜ mikrobioloogid avastasid Tensia vererõhku alandava toime, anti sisse patenditaotlus Eestis ja Euroopas. EFSAle taotluse tegemise ajal oli olemas Eesti patent, kuid et Euroopa patenditaotlus oli alles publitseeritud, ei olnud bakteri omadusi mujal avaldatud. Nõnda oli ka lisatud 36 teadusartiklis juttu mitte Tensiast, vaid teistest sarnastest bakteritest, sarnastest metaboliitidest ja nende tõestatud toimetest, mis toetasid Tensiat. Sellised toetavad kirjanduse viited on ka uute regulatsioonide järgi lubatud.
Peale nende artiklite olid lisatud Tensia eesti- ja ingliskeelsete patentide mitmekümneleheküljelised kirjeldused Patendiametite andmebaasidest, ent EFSA otsusest Südamejuustu tagasilükkamise kohta nähtub, et neid artikleid nähtavasti ei leitud üles.
Toimikus tuli ka mikroobi Lactobacillus plantarum Tensia tüve põhjalikult kirjeldada ja näidata esitatud väite seos tervisega (Tensia puhul: vererõhu langetamine aitab hoida südame-veresoonkonna tervist). Tüve kirjeldusega ning väite mõjuga tervisele jäi EFSA rahule. Kolmandaks pidi toimeväidet tõestama ehk näitama, kas uuringud toetavad vererõhku langetavat toimet. EFSA regulatsioonide kohaselt oli selleks tarvis teha inimkatseid, katsete meetodeid ei olnud täpsustatud. Seevastu uues üldises eeskirjas on üles loetud kõik inimestega tehtavate uuringute variandid, mis arvesse lähevad.
Siin peituski põhjus, miks EFSA Südamejuustu tagasi lükkas. Inimuuringud algasid vabatahtlike randomiseerimata topelt-pimedate pilootkatse tega, mis olid edukad. Kokku tehti neli uuringut ja kuigi toimikusse tuli lisada kõik asjassepuutuvad katsed, arvestati vaid viimast.
Selles uuringus ei ilmnenud aga katse- ja kontrollrühma vahel ei süstoolse ega diastoolse vererõhu puhul olulisi erinevusi. “Sellel pidi mingisugune põhjus olema, kui eelmised kolm uuringut piiratud kontingendil olid ometi edukad,” märgib Mikelsaar. Niisiis jaotati katses osalenud terved inimesed rahvusvaheliste vererõhu ravijuhendite alusel kolme rühma ning selgus, et kõrg-normaalse vererõhuga (130–140 mmHg) katsealuste vererõhk, keda oli ligi pool uurituist, alanes märgatavalt, mida oligi tarvis tõestada.
Optimaalse ja normaalse vererõhuga katsealuste vererõhk ei muutunud. Ent seda EFSA samuti ei arvestanud, viidates, et tegu oli post-hoc analüüsiga ehk et tulemust ei olnud ette planeeritud. Mikelsaar esitas EFSAle saadetud kommentaaris ülikooli biostatistikute abil saadud tõestuse, et tegu ei ole post- hoc analüüsiga. Protseduuriliselt aga väitlust ei saagi tekkida.
“EFSA toimimine on täiesti erinev näiteks teadusajakirjas ja patendiametites väljakujunenud praktikast, kus väitja saab alati oma positsiooni selgitada.” Professori sõnutsi saaksid nad uute regulatsioonide järgi juba katsetuse alguseks välja otsida terved kõrgvererõhuga inimesed, keda mõjustada.
Helluse lugu
Lactobacillus fermentum ME-3 kasuliku toime tõestuseks oli Mikelsaarel ja tema kolleegidel ette näidata üle 20 teaduspublikatsiooni ning nii labori- loom- kui ka inimkatsete tulemused., ME-3 bakteril on Eesti, USA, Venemaa ja Euroopa patendid. Ent EFSAt ei veennud ka ME-3 terviseväide.
Mikelsaar möönab, et ME-3 bakterile ei ole tehtud nii arvukaid uuringuid kui Südamejuustu puhul Tensiale. ME-3 on uuritud küll pulbrina ja kitsepiima lisatuna, ent mitte Tere toodetes. Inimuuringud tehti hiljem, kui tekkis vajadus saada EFSAlt tootepõhine hinnang. Peale taotluse esitamist 2008. aastal aga uusi tõestuskatseid lisada ei lubatud. Mikelsaar tunnistab, et esialgne Tere esitatud Helluse toimik jäi lahjaks, kuigi tegemist oli tuntud väitega: bakter parandab seedetegevust ja suurendab organismi kaitsevõimet, suurendades sooles heade laktobatsillide hulka.
EFSA ei võtnud ka algselt lisatud kirjandusest arvesse tõestusi seedetegevuse parandamise kohta, ei soodsaid andmeid uuritute küsitlustest ega kasulike ainevahetuse produktide tekitamist sooles laktobatsillide toimel.
Mikelsaar selgitab, et EFSA oleks soovinud näha, et kasulike laktobatsillide suurenenud hulk surub alla potentsiaalselt patogeenseid baktereid. Selle väite ümber Mikelsaare sõnutsi vaidlus käibki, sest EFSA regulatsioonide kohaselt ei tohi tervistavat efekti näidata haige inimese peal, kuna toode on mõeldud tervetele inimestele. “Kuidas ma näitan tervel inimesel haigustekitaja allasurumist? Seda ei ole võimalik näidata. Ainul t loommudelil, mille kohast täiemõõdulist publikatsiooni EFSA ekspert ei leidnud jälle esitatud materjali hulgast üles!”
“Oma loengutes ma selgitan asja nii, et tervel inimesel on sooles tasakaalustatud mikroobikooslus, kus miljon politseinikku kontrollib ühte kriminaali. Selle kriminaali allasurumist ei saagi muud moodi näidata, kui et politseinike arv on veel kümme korda suurenenud või siis kriminaaliga tekitatud haiguse korral laktobatsilli-antagonisti suurte hulkade eduka toimimisega.”
Samalaadsete sõlmküsimustega on kimpus teisedki Euroopa mikrobioloogid, millest oligi ajendatud pöördumine Euroopa Komisjoni presidendi poole. Iga taotlust pidi teadlaskomisjoni suure töökoormuse tõttu hindama vaid üks ekspert, kes esitab paneelile hääletamiseks oma arvamuse. Selline lähenemine vajab Mikelsaare ja tema kolleegide hinnangul auditit.
Kuidas edasi?
Südamejuustu kohta aitasid teadlased E-Piimal EFSAle ligi kümnelehekü ljelist vastulauset koostada, Hellusega toimetatakse samamoodi. “Vastuskiri ei ole vaie, protest ega järelpärimine, vaid sisuline selgitus, mis juhtudel on EFSA teaduslike andmete põhjal ekslikke järeldusi teinud,” selgitab Mikelsaar. Ka uute regulatsioonide järgi pole muud võimalust, kui esitada toimikud pärast nüüdseks reglementeeritud lisauuringute tegemist uuesti.
Professor Mikelsaar ei taha siiski võitluseta loobuda ning soovib vaadata, kuidas areneb vaidlus EFSAga ning milline on Barrosole saadetavate teaduslike aspektide vaidlustamise tulem.
Fakt on, et Eesti-sugusel väikeriigil on oma innovaatiliste toodete müümiseks välisturul vaja EFSA toetust ning samamoodi, nagu näiteks tegi Saksamaa, ei saa eestlased EFSA otsustele vilistada. Ent see on Eesti ettevõtetel keerulisem, kuna reeglina ei tööta firmades teadlasrühmi nagu põhjanaabrite piimatööstuse Valio juures. Ja just firmad peavad EFSAle taotlusi esitama. Kliinilised uu ringudki on reeglina üpris kulukad, nendib Mikelsaar, millest tuleneb järjekordne takistus. Professor loodab aga, et reeglistiku täpsustused mõjutavad EFSA seniseid vajakajäämisi.
Euroopa teadlaste pöördumise tekst on kättesaadav veebilehel www.gut-health.eu/.
Allikas: Universitas Tartuensis
