Mets ja puit on Eesti tähtsamaid taastuvaid loodusvarasid, mida tuleb säästlikult majandada tasakaalustades omavahel majanduslikud ja keskkonnakaitselised huvid. Metsa poolt pakutavad ökosüsteemi teenused ja majanduslik kasu ei piirdu vaid puiduga, oma osa sellest annavad ka metsaannid nagu marjad, seened ja ravimtaimed, jahindus ning loodusturism. Metsandus ja metsakasvatus on pikaajalised ning dünaamilised protsessid ning seda tuleb poliitikate kujundamisel ning elluviimisel arvestada.
Metsamaa hõlmab pisut rohkem kui poole Eesti pindalast ulatudes 2,33 miljoni hektarini. Peame tagama, et meie metsade tervislik seisund ning süsiniku sidumise võime oleksid pikaajaliselt head. Selle aluseks on targad ja teaduspõhised metsakasvatuslikud otsused. Lisaks metsaseaduse regulatsioonidele, mis kehtivad kogu metsamaal on täiendavate looduskaitseliste piirangutega alasid ca 27% kogu metsamaast, sh väljaspool RMK majandatavaid alasid 15,5%. Riigimetsas ulatub rangelt kaitstavate metsade osakaal veerandini ning kokkuvõttes on rangelt kaitstavate metsade osakaal Eestis üks Euroopa kõrgemaid. Uute kaitsealade ja majanduslike piirangute kehtestamise asemel on vaja tõsta seniste alade kvaliteeti ning keskenduda uute eraalgatuslikele ning turupõhistele lahendustele loodushoius.
Metsanduse ja maamajandusega laiemalt on tihedalt seotud ka jahindus. Eestis on ligikaudu 4 miljonit hektarit jahimaad, sellest umbes neljandik on riigimaa ja ülejäänu jaguneb paarisaja tuhande eraomaniku vahel. Jahindusliku tegevuse planeerimisel tuleb lähtuda nii jahinduse kestlikkusest kui eesmärgist hoida looduslikku tasakaalu. Jahinduse kaudu on muuhulgas võimalik reguleerida nii viimastel aastatel tunduvalt suurenenud rändel olevate haneliste arvukust kui oluliselt kasvanud punahirvede ja metskitsede arvukust, et vähendada lindude ja loomade arvukuse kasvust tulenevaid probleeme Eesti metsa- ja põllumajandusele. Viimase aja uue trendina on ilmnenud probleemid karude poolt tekitatud kahjude näol, seda nii mesilates kui põldudel.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja seisukohad metsanduse ja jahinduse valdkonnas:
- jätkata ning suurendada metsandustoetuste abil väikemetsaomanike metsakasvatustööde teostamist ning metsaühistute kaudu metsaomanike ühistegevuse arendamist;
- jätkata riigi metsapoliitika elluviimist ühistulise nõuandesüsteemi ja metsaomanike teadlikkuse tõusu kaudu, et vältida ühiskonnale kulukaid ja omanikele keerulisi regulatsioone;
- korrastada loodushoiu põhimõtted, sh metsanduses ning tagada nende kooskõla muude poliitikatega (sh maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse määrus);
- viia läbi looduskaitseliste piirangute majanduslike mõjude analüüs ning ühtlustada loodusväärtuste kaitseks seatud piirangute kompenseerimine, keskenduda tuleb uutele eraalgatuslikele ja turupõhistele loodushoiu initsiatiividele;
- soodustada kodumaise puidu väärindamist ja kaasaegse puidutööstuse arendamist Eestis, mis võimaldab väärindamata tooraine (nt paberipuidu) ekspordi arvelt suurendada kõrgema lisandväärtusega toodete eksporti;
- vähendada bürokraatiat ELi ja riiklike metsandustoetuste administreerimisel;
- vaadata üle metsanduse senine institutsionaalne juhtimine ja hinnata selle otstarbekust;
- tagada paremini maaomanike õigused jahikorralduses, säilitades seejuures kogukondliku jahinduse;
- põllumajandusele rändlindude poolt tekitatud kahju vähendamiseks ja saagi kaitsmiseks lubada haneliste kevadise heidutusjahi pidamist, sest kõikide muude heidutuste mõju on oluliselt langenud;
- suurenenud metsa- ja põllukahjude vähendamiseks pikendada suurenenud populatsioonidega punahirvede ja kitsede jahihooaega ning suurendada piirkondlikku vajadust silmas pidades karude küttimislimiiti.
Eesti metsade statistilist analüüsi teeb Keskkonnaagentuur ning iga-aastane statistika on leitav siit.
