9. ja 10. oktoobril toimus Tartus Interreg Baltic Sea Region projekti „Bioloogilistel ressurssidel põhinevate väärtusahelate potentsiaali kasutamine“ (BalticBiomass4Value) töökoosolek.
Töökoosoleku eesmärk oli tutvuda projekti partnerite (17 organisatsiooni 8-st Läänemere riigist) poolt välja pakutud ärimudelitega biomassi väärindamise kohta ja kokku leppida edasiseks tööks nende ärimudeltite raamistik ning metoodika. Kokku esitati ligi 30 näidet erinevatest ärimudelitest, millest suurem osa hõlmasid põllumajandusliku päritoluga biomassi kasutamist ja biogaasi tootmist. Projekti ühe tulemusena valmib 12 ärimudeli analüüs erinevate tootmislahenduste kohta, mille eesmärgiks on olla ettevõtetele abiks oma tegevuse planeerimisel biomassi paremaks kasutamiseks.
Kohtumise raames külastati ka Koksveres asuvat osaühingut Biometaan ja Mangeni PM OÜ piimafarmi. Ettevõtet tutvustas Biometaan OÜ juhatuse liige Ahto Oja, kes andis ülevaate Eesti biometaani tootmisest ja tuleviku perspektiividest. Praegu töötab Eestis kokku 16 biogaasi- ja 2 biometaanijaama, millest põllumajanduslikke sisendeid kasutab 5 ettevõtet.
Biometaan on taastuvatest allikatest pärit kütus, kus üle 95% on metaani (CH4), mis omadustelt on võrdne maagaasiga. Biometaani saab segada maagaasiga ja kasutada maagaasi asemel samades tarbimiskohtades. 2015. aastal valminud Eesti Arengufondi aruande „Biometaani tootmine ja kasutamine transpordikütusena – väärtusahel ja rakendusettepanekud“ alusel on Eesti biometaani tootmise potentsiaal 380–450 mln Nm3 aastas, millest ligi 93% moodustavad põllumajandusliku päritoluga ressursid (rohtne biomass ja põllumajandusjäägid).
Biometaan OÜ-s toodetakse aastas kuni 1,5 mln Nm3 biometaani ning toorainena kasutatakse Mangeni ja Õnne Piimakarjatalu OÜ farmide läga, silo ja sõnnikut. Aastas kasutatakse kokku 91 000 tonni läga, 5000 tonni sõnnikut ja 1000–5000 tonni silo. Biometaani tootmisprotsessis jääb üle digestaat, mida saab kasutada väetisena. Digestaadi eeliseks võrreldes sõnnikuga on see, et sellel ei ole ebameeldivat lõhna ning see ei sisalda idanemisvõimelisi umbrohuseemneid. Samas analüüside tulemused näitavad, et digestaadi toitainete sisaldus on samaväärne sõnnikuga (st toitainete sisaldus ei vähene).
Praegu kasutatakse Eesti transpordisektoris ligi 6 mln Nm3 biometaani. Üle Eesti on võimalik metaani tankida 16-st erinevast tanklast ning lisaks on plaanis rajada veel 6 tanklat. Biometaan OÜ-s toodetud biometaani saab tankida ka biometaanijaama kõrvale rajatud avalikust tanklast.
Mangeni piimafarmi ja OÜ Biometaan külastuse korraldas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koostöös Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudiga.
