Mahepõllumajandus

Foto: Marleen Valdmaa

Eestis oli 2020. aastal 223 813 ha mahepõllumajandusmaad, mis moodustab kogu Eesti põllumajandusmaast ligikaudu 23%. Möödunud aastal vähenes mahemaa 0,2% võrra. Vähenemine polnud küll suur, kuid võrreldes varasemate aastatega, kus mahemaa on järjepidevalt suurenenud 7-8% võrra, on langus siiski märkimisväärne.

Mahetootmisega tegelevaid põllumajandusettevõtteid oli 2020. aastal kokku 2050. Tunamullusega võrreldes vähenes nende arv 10 võrra ehk 0,5%.

Mahepõllumajandusettevõtted on aga aastatega järjest suuremaks kasvanud – 2020. aastal oli keskmises mahepõllumajandusettevõttes ligikaudu 109 ha mahepõllumajandusmaad.

Põllukultuuridest kasvatatakse enim kaera ja nisu

Mahepõllumajanduslikku taimekasvatust iseloomustab rohumaade suur osakaal (püsirohumaid on 93 896 ha ja lühiajalisi rohumaid 47 880 ha). Teravilja kasvatati kokku 53 150 hektaril, suurima külvipinnaga kultuurid olid kaer (27 253 ha) ja nisu (10 831 ha).

Mahe kaunvilju kasvatati kokku 9477 hektaril. Võrreldes 2019. aastaga suurenes kaunvilja kasvupind ligikaudu 10%. Enim kasvatati põldhernest (7478 ha) ja põlduba (1761 ha).

Tehnilisi kultuure kasvatati 12 492 hektaril. Suurim osakaal oli rapsil ja rüpsil (5412 ha); järgnes kanep, mille kasvupind oli 4089 ha.

Avamaaköögivilja kasvatati mahepõllumajanduslikult 198 hektaril, mida oli 57% rohkem kui tunamullu. Kõige rohkem kasvatati maapirni (28 ha), rabarberit (23 ha) ja redist (22 ha).

Mahekartulit kasvatati 158 hektaril, aasta varasemaga võrreldes suurenes kartuli kasvupind 20%.

Mahepõllumajanduslikult kasvatati puuvilja- ja marjakultuure kokku 2522 hektaril, mida oli 0,1% vähem kui 2019. aastal. Puuviljakultuuridest suurima kasvupinna moodustasid õunapuud (465 ha). Marjakultuuridest oli suurima kasvupinnaga astelpaju (1 398 ha), teisel kohal oli mustsõstar (258 ha) ja kolmandal kohal mustikas (110 ha).

Mahemaasikat kasvatati 51 hektaril ehk 11% võrra väiksemal alal kui 2019. aastal.

Tabel 1. Mahepõllumajanduslik taimekasvatus 2016–2020 (ha). Allikas: Mahepõllumajanduse register

Tõusuteel on lihaveiste, kanabroilerite ja mesilasperede kasvatamine

Mahepõllumajandusliku loomakasvatusega tegeles 2020. aastal 1104 tootjat. Enim peetavateks loomaliikideks olid lambad ja veised.

2020. aastal oli veisekasvatus mahepõllumajandusliku loomakasvatuse suurimaid harusid, kokku peeti 52 062 veist. Järjepidevalt on kasvanud lihaveisekasvatus – liha tootmiseks kasvatatavate veiste ammlehmi oli 2020. aastal 1% võrra rohkem kui aasta varem. Piimalehmade osakaal mahepõllumajanduses on väike. 2020. aastal peeti mahedalt 1811 piimalehma, mida oli 1% võrra vähem kui aasta varem.

Mahepõllumajanduslikult peetavate lammaste ja kitsede arv on languses. Võrreldes 2019. aastaga vähenes lammaste arv 13% ning kitsede arv 3%.

Seakatku levik on tugevalt mõjutanud kogu seakasvatussektorit, sh maheseakasvatust – paljud tootjad on sigade pidamise lõpetanud. 2020. aastal peeti mahepõllumajanduslikult ainult 732 siga.

Mahelinnukasvatuses on suurim osakaal munakanakasvatusel, kuid järjest enam on populaarsust kogumas kanabroilerite kasvatus. Võrreldes 2019. aastaga suurenes oluliselt kanabroilerite arv (58%), munakanade arv suurenes 6%.

Maheküülikute pidamine on languses – 2020. aastal oli peetavate küülikute arv 34% võrra väiksem kui aasta varem.

Tõusuteel on aga mahemesindus. Kui 2019. aastal peeti Eestis mahedalt 2705 mesilasperet, siis 2020. aastal oli registreeritud mahemesilasperesid 6% rohkem (2869 peret).

Tabel 2. Mahepõllumajanduslik loomakasvatus 2016–2020 (loomade arv). Allikas: Mahepõllumajanduse register

Allikas: Maablogi