Euroopa Komisjon tutvustas täna uut mahepõllumajandusliku tootmise arendamise tegevuskava. Selle üldine eesmärk on edendada mahepõllumajanduslike toodete tootmist ja tarbimist, saavutada 2030. aastaks eesmärk, mille kohaselt peaks mahepõllumajandusmaa osakaal olema 25% kogu põllumajandusmaast, ning suurendada märkimisväärselt mahepõllumajandusliku vesiviljeluse mahtu. Praegu haritakse umbes 8,5% ELi põllumajandusmaast mahepõllumajanduslikult. Eestis kasutatavast põllumajandusmaast on mahekasutuses 23% – oleme selle näitajaga Euroopa Liidu riikide hulgas esimeste seas.
ELi tegevuskava eesmärk on anda juba niigi kiiresti kasvavale mahepõllumajandussektorile õiged vahendid, et jõuda mahepõllumajanduses 25%-lise osakaalu eesmärgini. Selleks et sektor kasvaks tasakaalustatult, on tegevuskavas esitatud 23 meedet, mis koonduvad kolme telje ümber: edendada tarbimist, suurendada tootmist ning jätkata sektori kestlikkuse tõhustamist.
Euroopa põllumeeste ja ühistute katusorganisatsioonid Copa ja Cogeca tunnustavad Euroopa Komisjoni uut mahepõllumajanduse tegevusekava. Oluline on, et mahepõllumajanduse arengut veaks tarbijate poolne nõudlus, samuti on väga oluline maheturu pidev analüüs.
„Euroopa Komisjoni poolt valitud lähenemine mahepõllumajanduse arendamiseks on kõige jätkusuutlikum. Kuigi 25% eesmärk on väga ambitsioonikas ja kuigi see eesmärk soovitakse saavutada vähem kui üheksa aasta jooksul, ootavad Copa ja Cogeca tihedat koostööd Euroopa Komisjoni, ELi nõukogu ja Euroopa Parlamendiga ning kõigi sidusrühmadega selles valdkonnas, tagamiseks, et jõuaksime sellele eesmärgile võimalikult lähedale, vältides samal ajal turuhäireid,” ütles Copa-Cogeca mahepõllumajanduse töögrupi esinaine Lone Andersen.
„Euroopa Komisjoni eesmärk vähem kui kümne aasta jooksul kolmekordistada Euroopa Liidu mahepinna suurus on väga ambitsioonikas. Meie mahetootjate majandusliku kestlikkuse seisukohalt on väga oluline, et mahepinna suurenemine toimuks turunõudluse toel. Vastasel juhul seame ohtu mahetootjate elujõulisuse,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmuse sõnul on Eesti stardipositsioon väga hea – Eestis ongi pea veerand põllumajandusmaast mahe. Selle näitajaga kuulume mahepõllumajandusliku maakasutuse poolest Euroopa Liidu edukamate riikide hulka. Kuid mahepinna hüppeline suurendamine Euroopas võib viia turu tasakaalust välja, mis toob kaasa mahetoodete turuhinna languse ja toetusvajaduse suurenemise, et ettevõtted elus püsiksid. „Peame tõsiselt pingutama, et Eesti mahetootmise praegust taset säilitada. Kuigi mahetootmise osakaal maakasutuses on suur, siis suureks väljakutseks on mahetooraine väärindamine ja turustamine lõpptarbijatele,“ lisas Sõrmus.
Euroopa Komisjoni tegevuskavas tuuakse ühe suunana välja läbi avalike hangete mahetoodete kasutamise soodustamine avalikus toitlustuses. „Ka Eestis on üha rohkem omavalitsusi pööranud suuremat tähelepanu mahetooraine kasutamise suurendamisele koolide ja lasteaedade toitlustuse korraldamisel. Oluline on, et seejuures seatakse realistlikud eesmärgid, mis arvestavad kodumaise mahetooraine ja -toodete kättesaadavust. Vastasel korral saavutame soovitule vastupidise tulemuse ja meie lapsed hakkavad üha rohkem sööma imporditud toitu,“ rõhutas põllumajanduskoja juht.
Taust:
Komisjon julgustab liikmesriike töötama välja riiklikke mahepõllumajanduse tegevuskavasid, et suurendada mahepõllumajanduse osakaalu riikides. Praegu erineb mahepõllumajanduslikult haritava põllumajandusmaa osakaal liikmesriikide vahel oluliselt: see ulatub 0,5%st kuni rohkem kui 25%ni. Riiklikud mahepõllumajanduse tegevuskavad on täienduseks riiklikele ÜPP strateegiakavadele ning need hõlmavad lisaks põllumajanduse ja ÜPP raames kasutatavatele meetmetele ka meetmeid teistest valdkondadest.
Tarbimise edendamine
Mahepõllumajanduslike toodete tarbimise kasv on oluline, et innustada põllumajandustootjaid minema üle mahepõllumajanduslikule tootmisviisile ning suurendada seeläbi oma kasumlikkust ja vastupanuvõimet. Selleks on tegevuskavas esitatud mitu konkreetset meedet, mille eesmärk on suurendada nõudlust, säilitada tarbijate usaldus ja tuua mahetoit kodanikele lähemale. See hõlmab mahepõllumajandusliku tootmisega seotud teavitustegevust, mahepõllumajanduslike toodete tarbimise edendamist, samuti on vaja läbi avalike hangete soodustada mahetoodete kasutamist avalikus toitlustuses ning suurendada mahepõllumajanduslike toodete kasutamist ELi koolikava raames. Meetmete abil püütakse ka näiteks ennetada pettusi, suurendada tarbijate usaldust ja parandada mahepõllumajanduslike toodete jälgitavust.
Tootmise suurendamine
Praegu haritakse umbes 8,5% ELi põllumajandusmaast mahepõllumajanduslikult ning suundumused näitavad, et praeguse kasvumäära juures jõuab EL 2030. aastaks 15–18%-ni. Tegevuskava on abivahend, mis annab täiendava tõuke, et jõuda 25%-ni. Kuigi tegevuskavas on keskendutud suures osas nõudluse nn tõmbeefektile, jääb peamiseks vahendiks ülemineku toetamisel ühine põllumajanduspoliitika. Praegu kasutatakse ligikaudu 1,8% (7,5 miljardit eurot) ÜPPst mahepõllumajanduse toetamiseks. Tulevane ÜPP hõlmab ökokavasid, mida toetatakse 2023.–2027. aastal 38–58 miljardi euro suuruse eelarvega, sõltuvalt ÜPP üle peetavate läbirääkimiste tulemustest. Ökokavasid saab kasutada mahepõllumajanduse edendamiseks.
Lisaks ÜPP-le on ka teisi olulisi meetmeid, mis hõlmavad teabeürituste korraldamist ja võrgustike loomist parimate tavade jagamiseks; pigem põllumajandustootjate rühmade kui üksikisikute sertifitseerimist; teadusuuringuid ja innovatsiooni; plokiahela ja muude tehnoloogiate kasutamist turu üha suureneva läbipaistvuse jälgitavuse parandamiseks; kohaliku ja väikesemahulise töötlemise edendamist, toiduahela korraldamise toetamist ning loomade söötmise parandamist.
Tegevuskavas on ka märgitud, et mahepõllumajanduslik vesiviljelustootmine on endiselt suhteliselt uus sektor, kuid sellel on märkimisväärne kasvupotentsiaal. ELi vesiviljeluse säästvat arengut käsitlevates uutes ELi suunistes julgustatakse liikmesriike ja sidusrühmi toetama tootmise suurendamist mahepõllumajanduslikus sektoris.
Kestlikkuse tõhustamine
Lisaks on tegevuskava eesmärk veelgi parandada mahepõllumajanduse tulemuslikkust kestlikkuse seisukohast. Selleks keskendutakse meetmetes loomade heaolu parandamisele, maheseemnete kättesaadavuse tagamisele, sektori CO2-jalajälje vähendamisele ning plasti, vee ja energia kasutamise minimeerimisele.
Samuti kavatseb komisjon suurendada teadusuuringute ja innovatsiooni osa ning eraldada vähemalt 30% põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade teadus- ja innovatsioonimeetmete eelarvest mahepõllumajandussektorile eriomastele või sellega seotud teemadele.
Loe pikemalt tegevuskava kohta Euroopa Komisjoni kodulehelt.
