Riigikogu maaelukomisjon arutas koos keskkonnaametnike, looduskaitsjate ja põllumeeste esindajatega teraviljapõldude kaitsmist rändlindude suurte parvede eest, kes kevadel viljapõldudel maanduvad ja põllumeeste poolt serveeritud toitu maiustavad. Sellega tekitatakse toidutootjatele oluline kahju.
Kevadel ja sügisel Eestit läbivad rändlinnud on loomulik osa loodusest, kuid põllumehed vajavad põldudel saagi kaitsmiseks abi väga suure arvukusega hanede eest. Rändlindude heidutamiseks on vaja lahendust, mis tagab kooskõla looduse ja toidutootmise vajaduste vahel, ütlesid põllumeeste esindajad 16. mail toimunud Riigikogu Maaelukomisjoni kohtumisel
„Vaatamata pingutustele on põllumehed hädas saagi kaitsmisega kevadrändel Eestit läbivate hanede tekitatud põllukahjude eest, sest Eestit läbiva Venemaa/Läänemere/Põhjamere valgepõsk-lagle rändeteel oleva populatsiooni arvukus praeguste andmete kohaselt 3,5 korda suurem kui asurkonna looduskaitseliselt soodne suurus. Põllumeeste probleemid ja kulud on seoses eksponentsiaalselt kasvanud haneliste arvukusega hüppeliselt kasvanud,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak.
„Põllumajandustootjate peamine eesmärk on tagada jätkusuutlik toidutootmine ja kindlustada toidujulgeolek. Kuna hanelised on suutelised hävitama isegi üle poole saagist, siis põllumehed otsivad ja kasutavad kõikvõimalikke erinevaid heidutusmeetmeid neid omavahel kombineerides. Kuid linnud õpivad ja praktiline kogemus näitab, et nende pelglikkus väheneb võrdeliselt populatsioonide suurenemisega,“ rääkis Rabaveere talu juht Olav Kreen.
„Sõltumata põllumeeste aina suurenevast heidutuspingutusest on rändlindude kahjud siiski kasvutrendis. Keskkonnaameti andmetel registreeriti 2021. aastal kahjusid üle 2,5 miljoni euro,“ lisas Kreen
„Paljud põllumajandustootjad jätavad kahjudest ka teavitamata, sest teavitamine on bürokraatlik ja kompensatsioon väike piirdudes vaid 3500 euroga ettevõtte kohta. Hanekahjud ettevõtte kohta on aga kordades suuremad – suurim registreeritud kahju ettevõtte kohta on 70 000 eurot aastas. Tegelike kahjude ulatus võib olla kuni 4 korda kõrgem registreeritutest,“ tõi Kreen esile.
Maaelukomisjoni esimehe Tarmo Tamme sõnul on tegu iga-aastase kevadise probleemiga, mis teeb teraviljapõldudele suurt kahju ja sunnib põllumehi tärganud saaki aktiivselt kaitsma. Haneliste poolt põllumeestele tekitatud kahju on viimastel aastatel oluliselt suurenenud, tekitades kahju miljonite eurode ulatuses.
„Probleemi on tunnistanud nii põllumehed kui ka keskkonnaametnikud ja looduskaitsjad, kuid pole jõudnud lahenduseni, et kaitsta põldusid ja kaitsta samal ajal ka üle lendavaid linde. Seda on vaja teha kiiremas korras,“ ütles Tamm. Senised heidutusabinõud pole aidanud. „Peame leidma tasakaalu looduse ja tootmise vahel,“ selgitas Tamm.
Maaelukomisjoni aseesimees Merry Aart toonitas, et peame leidma toimivad vahendid põldude kaitseks. „Looduse hoidmine on tähtis, kuid peame siiski lähtuma ka oma toidulaua kaitsest ja põldudel kasvava saagi hoidmisest. Peame siin leidma tasakaalu, põllumees peab kevadel saama teha neid töid, mida tal on vaja teha, et kindlustada toidujulgeolek“ ütles Aart.
Keskkonnaameti eestvedamisel on praegu töös pikaajaline uuring haneliste heidutuse korraldamise küsimuses, et leida toimiv mõjutusvahend. Kui varasemal ajal oli hanede ja laglede kaitse ja ohjamise kava raames lubatud teatud tingimusel lindude heidutuseks letaalne tegevus, siis nüüd seda võimalust enam pole, sest kohus peatas selle võimaluse. Asjaomased asutused ja põllumehed pole omavahel kokkuleppeni jõudnud, kuidas toimiva heidutusega edasi tegutseda.
Maaelukomisjoni istungil leiti, et Eestis on nüüdseks küll koostatud hanede ja laglede kaitse ning ohjamise tegevuskava, kuid haneliste arvukuse reguleerimine on jätkuvalt tabu teema. See aga ei lahenda põldude kaitset rändlindude eest. Akustilise ja visuaalse heidutuse kõrval nähakse ühe osana linnuparvede suunamist looduslikele rohumaadele ja viia nad eemale viljapõldudest. Keskkonnaamet peab vajalikuks monitooringu jätkamist, et selle põhjal leida lahendused põldude kaitsmiseks. Komisjoni istungil peeti vajalikuks vaadata üle ka põllumeestele ennetustöödeks tehtud kulutuste ja lindude tekitatud kahjude hüvitamise süsteem ja vahendid.
Komisjoni istungil osalesid Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad.
