Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja arvates peab loomisel olev uus valitsus koalitsioonilepingu koostamisel kindlasti arvestama Eesti põllumajandus- ja toidusektori arenguvajadusi ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. „Loodav valitsus peab leidma võimaluse riigieelarvest põllumajandussektorile täeindavate üleminekutoetuste maksmiseks Euroopa Liidu poolt lubatud mahus, see tähendab ca 20 miljoni euro kavandamist järgmise aasta riigieelarvesse. Samuti on oluline tagada uue maaelu arengukava vähemalt 25%-line riigipoolne kaasrahastamine. Need on kaks kõige olulisemat sammu, mis annaksid kindlustunde meie põllumajandustootjatele ja aitaksid tagada sektori jätkusuutliku arengu,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Eesti põllumajandustoetused on Euroopa Liidu kõige madalamate hulgas. „2014. aasta riigieelarvesse pole erinevalt naaberriikidest kavandatud vahendeid põllumajanduse üleminekutoetuste maksmiseks. Käesoleval aastal vähenevad seetõttu paljude põllumajandustootjate otsetoetused kuni 40%,“ lisas Sõrmus. Toetuste vähenemine puudutab eelkõige neid ettevõtteid, kes toodavad valdava osa Eesti toidutoormest. Suurem toetuste langus toimub veisekasvatajatel, eelkõige piimatootjatel.
Andrus Ansipi juhitud valitsus suutis viimaste aastate jooksul täita mitmed tegevusprogrammis seatud eesmärgid – riigieelarvest maksti näiteks täiendavaid otsetoetusi nii möödunud kui ülemöödunud aastal. Vaatamata suhteliselt edukatele läbirääkimistele EL tasemel ei suutnud lahkuv valitsus saavutada tegevusprogrammis seatud eesmärki, mille kohaselt peaksid Eesti põllumeestele alates 2014. aastast rakenduma kõigi teiste EL tootjatega võrdsed konkurentsitingimused. Eesmärgiks oli seatud 90% toetuste tase, kuid otsetoetused jõuavad maksimaalselt 75%-ni EL keskmisest aastaks 2019 (reaalselt kujuneb toetus toetusaluse pinna suurenemise tõttu oluliselt väiksemaks). Kuigi Eesti võiks vastavalt EL reeglitele alates sellest aastast toetuste erinevust osaliselt kompenseerida riigieelarvest, siis käesolevaks aastaks vajalikke vahendeid ei eraldatud.
Ametist lahkuv valitsus ei suutnud saavutada EL tasemel eesmärki suurendada maaelupoliitika osa ühises põllumajanduspoliitikas, küll aga suudeti EL eelarve kokkuleppes säilitada Eestile eraldatavate maaelufondi vahendite maht selle perioodi tasemel. Maaelu arengukava kogumaht võib võrreldes möödunud perioodiga siiski väheneda, kui realiseerub rahandusministeeriumi ettepanek vähendada arengukava kaasrahastamist 25%-lt 15%-le. Maaelupoliitika kaasrahastamise määr on jäetud uue valitsuse otsustada.
