Lihaveiste arv on Eestis aasta-aastalt suurenenud. Selle põhjuseks on nii huvi lihaveisekasvatuse vastu kui viimastel aastatel muutunud majandussituatsioon, kus paljud endised piimaveisekasvatajad on läinud üle lihaveisekasvatusele. Käesoleval ajal on Eestis ligi 41 000 lihaveist (tabel 1), s.o ligi viis korda enam kui 2003. a ning nende arvukus suureneb jõudsalt. PRIA-s on registreeritud 13 lihaveisetõugu ja ligi 1400 lihaveisekasvatajat (farmi).
Tuginedes PRIA põllumajandusloomade registri andmetele, kasvatatakse Eestis kõige enam abrediin-anguse, herefordi ja limusiini tõugu lihaveiseid (tabel 1). Vähem kasvatatakse simmentali, šarolee, belgia sinist, akviteeni heledat ja šoti mägiveise tõuge. Väikesearvulistena on esindatud piemondi, gallovei, deksteri, aubraki ja saksa šorthorni tõug.
Kõige levinum on lihaveisekasvatus Saare- ja Läänemaal, kõige vähem Tartumaal (tabel 2).
Jõudluskontrollis on 40 886 lihaveisest registreeritud 17 104, s.o 41,8%, kokku 11 tõust (tabel 3).
Jõudluskontrolli teostab 273 omanikku, s.o 19,5% kõigist lihaveisekasvatajatest. Kõigist jõudluskontrollis olevatest lihaveistest oli lehmi 6069 (35,5%) ja lehmikuid 6546 (38,3%). Ehkki jõudluskontrollis on ligi 42% Eestis kasvatatavatest lihaveistest, on jõudluskontrolli näol tegemist vaid sündmuste registreerimisega. Kõige ebaühtlikum on 200 ja eriti 365 päeva kehamassi registreerimine. Ainult osaliselt edastatud andmed ei anna adekvaatset teavet lihaveiste jõudlusnäitajate kohta ja on takistuseks ka lihaveistealase uurimistöö läbiviimisel.
|
Tõug
|
Tõu lühend
|
Lihaveiste arv
|
|
Aberdiin-angus
|
Ab
|
10 766
|
|
Hereford
|
Hf
|
10 551
|
|
Limusiin
|
Li
|
9245
|
|
Simmental
|
Si
|
2641
|
|
Šarolee
|
Ch
|
2252
|
|
Belgia sinine
|
Bb
|
1826
|
|
Akviteeni hele
|
Ba
|
1645
|
|
Šoti mägiveis
|
Hc
|
1456
|
|
Piemont
|
Pi
|
432
|
|
Gallovei
|
Ga
|
41
|
|
Dekster
|
De
|
17
|
|
Aubrak
|
Au
|
11
|
|
Saksa šorthorn
|
Sh
|
3
|
|
Kokku
|
13
|
40 886
|
|
Maakond
|
Lihaveiste arv
|
|
Saaremaa
|
5263
|
|
Läänemaa
|
4848
|
|
Raplamaa
|
4074
|
|
Pärnumaa
|
3782
|
|
Lääne-Virumaa
|
3468
|
|
Hiiumaa
|
3103
|
|
Harjumaa
|
2849
|
|
Võrumaa
|
2536
|
|
Viljandimaa
|
2528
|
|
Valgamaa
|
2053
|
|
Järvamaa
|
1872
|
|
Põlvamaa
|
1345
|
|
Ida-Virumaa
|
1247
|
|
Jõgevamaa
|
1206
|
|
Tartumaa
|
712
|
Tabel 3. Jõudluskontrollis olevate lihaveisekarjade struktuur tõuti 13.12.2010 seisuga
|
Tõug
|
Karju
|
Loomade arv
|
Puhta-tõulisi
|
%
|
Ristan-deid
|
%
|
|
Ab
|
166
|
4991
|
907
|
18,2
|
4084
|
81,8
|
|
Li
|
162
|
4137
|
653
|
15,8
|
3484
|
84,2
|
|
Hf
|
116
|
3499
|
670
|
19,1
|
2829
|
80,9
|
|
Si
|
69
|
1208
|
219
|
18,1
|
989
|
81,9
|
|
Ch
|
66
|
1182
|
327
|
27,6
|
855
|
72,4
|
|
Hc
|
38
|
737
|
596
|
80,8
|
141
|
19,2
|
|
Ba
|
57
|
569
|
31
|
5,4
|
538
|
94,6
|
|
Bb
|
56
|
562
|
6
|
1,1
|
556
|
98,9
|
|
Pi
|
30
|
188
|
5
|
2,6
|
183
|
97,4
|
|
Ga
|
2
|
16
|
2
|
12,5
|
14
|
87,5
|
|
Au
|
1
|
11
|
11
|
100,0
|
0
|
00,0
|
|
Kokku
|
273
|
17 104
|
3427
|
20,0
|
13 677
|
80,0
|
Kõige enam puhtatõulisi lihaveiseid on šoti mägiveiste hulgas (puhtatõuliste osatähtsus 80,8%). Puhtatõulised on ka kõik hiljuti imporditud aubraki tõugu veised. Ülejäänud tõugude hulgas on puhtatõuliste lihaveiste osatähtsus 1,1–27,6%.
|
Põlvkond ja verelisuse %
|
Lihaveiste arv
|
%
|
|
Null; alla 50%
|
1922
|
13,0
|
|
I; 50 kuni 74,9%
|
7138
|
48,0
|
|
II; 75,0 kuni 87,4%
|
2332
|
15,7
|
|
III; 87,5 kuni 93,7%
|
574
|
4,0
|
|
IV; 93,75 kuni 100%
|
2856
|
19,3
|
|
Kokku
|
14 822
|
100,0
|
Kõige enam on esimese põlvkonna (F1) ristandeid – 48%, kusjuures valdavalt on tegemist piimatõu ristamisega lihatõuga, kuid omavahel on ristatud ka puhtatõulisi lihaveiseid. Suhteliselt suur on nn nullpõlvkonna (F0; verelisusega alla 50%) ristandveiste osatähtsus (13%). Selline olukord tekib tavaliselt siis, kui pulliku/lehmiku isa ei olnud puhtatõuline lihaveis või puuduvad looma põlvnemisandmed.
Jõudluskontrolli Keskuse andmebaasi info võimaldab analüüsida nii lihaveiste põlvnemis- kui lihakombinaati realiseeritud lihaveiste tapaandmeid. Kokku analüüsiti 871 lihakombinaati realiseeritud veise andmeid (tabel 5).
|
Põlvkond
|
Veiste arv
|
%
|
Keskmine vanus kuudes
|
|
I
|
597
|
68,0
|
32,3
|
|
II
|
158
|
18,0
|
24,8
|
|
III
|
45
|
5,1
|
23,0
|
|
IV
|
71
|
8,9
|
35,5
|
|
Kokku/keskmine
|
871
|
100,0
|
28,9
|
|
Lihakus-
klass
(SE)UROP
|
Keskmised rümba-massid
|
Veiste arv
|
%
|
Rasvasus-
klass
1-5
|
Veiste arv
|
%
|
|
U
|
434,6
|
19
|
2
|
1
|
146
|
17
|
|
R
|
396,3
|
156
|
18
|
2
|
562
|
64
|
|
O
|
295,6
|
538
|
60
|
3
|
137
|
16
|
|
P
|
244,0
|
178
|
20
|
4
|
26
|
3
|
|
Keskmine/kokku
|
335,6
|
871
|
100
|
871
|
100
|
