2. juulil toimus Raplamaal Toosikannus Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi üldkoosolek, kus valiti seltsile uus juhatus. Uude juhatusse kuuluvad Vallo Kruusimägi, Mariliis Vahar, Diana Pärna, Kristjan Reino, Jane Mättik, Margus Keldo, Airi Külvet, Aldo Vaan ja Marko Hiiemäe.
Koosolekul räägiti lihaveiste turustamise võimalustest. Üldiselt tõdeti, et hetkel on veiselihaturul suhteliselt hea olukord, mis on seotud Lõuna-Ameerikast toimuva veiseliha impordi vähenemisega. Samas olid lihaveisekasvatajad üsna murelikud tuleviku suhtes, sest uue ÜPP osas on palju ebakindlust ning kavandatud toetusmäärad lihaveisekasvatajaid ei rahulda. Samuti on vaja tootmisesse palju investeerida, sh keskkonnanõuete täitmiseks, kuid uue perioodi investeeringutoetuste eelarve väheneb. Sektoris on tekkinud ka selge tendents tootmise lõpetamise suunas. Lihaveisekasvatajad tunnevad, et just piimakarjaga võrreldes ei saa sektor piisavat tähelepanu.
Koosoleku teises pooles toimus arutelu ÜPP tuleviku üle pärast 2023. aastat. Ettekanded tegid ja arutelus osalesid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus, Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Kerli Ats ja Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban.
EPKK juht Roomet Sõrmus tutvustas oma ettekandes koja tegevusi ja suuremaid saavutusi huvikaitse poolelt. Samuti andis ta ülevaate arvukatest juba toimunud ja peagi toimuvatest lihaveisekasvatajatele suunatud infopäevadest ja konverentsidest. ÜPP tulevikku analüüsides tõdes ta, et kuigi Euroopa Liit on kokku leppinud, et uue perioodi otsetoetustest tuleb nn ökokavadele suunata 25% eelarvest, siis Eestis on kavas vabatahtlikele keskkonna- ja kliimakavadele suunata 30% otsetoetustest. See omakorda mõjutab aga põhilise sissetulekutoetuse taset, mis võrreldes 2020-2022 aasta tasemega väga palju langeb (praeguse seisuga ca 120 euro peale).
Euroopa Liit nõuab, et 10% otsetoetustest tuleb ümber suunata väiksematele maakasutajatele. EPKK pole toetanud ümberjaotava toetuse rakendamist (vastavalt reeglitele võib maksta kõrgemat toetust esimese 66 hektari eest), sest see võib oluliselt tõsta maa- ja rendihinda. Koja hinnangul tuleks ümberjaotavat toetust rakendada alates 10-20 hektarist, et surve rendihindadele oleks väiksem.
Praeguses eelnõus on kavas lihaveisekasvatajatele maksta loomapõhist otsetoetust 5-55 amme või vähemalt 8 kuu vanuse veise eest 105 eurot looma kohta. EPKK ettepanek on seda toetust maksta kuni 100 ammele. Mahetoetuste osas on koja hinnangul vaja säilitada loomapõhistel toetustel vähemalt praegune tase. Ministeerium on teinud ettepaneku, et maheveise toetus langeb seniselt 85 eurolt 50 eurole. EPKK on toetanud ka lihaveisekasvatajate soovi tuua karjatatava püsirohumaa meetmes niitmise keeld 1. septembrilt varasemaks. Samuti on koda toetanud loomade heaolu toetuse maksmist ka lihaveisekasvatajatele. Koja hinnangul on ka põllumajanduse investeeringutoetusel ebapiisav eelarve ning vajalik oleks toetada lihaveiselautade ehitamist. Samuti peaks toetama karjatervise programmi väljatöötamist liheveisekasvatuses.
Diskussiooni raames rõhutas Sõrmus, et tuleviku ÜPP suureks probleemiks on meetmete killustatus, mis muudab oluliselt keerulisemaks tervikpildi loomise lihaveisekasvatuse toetusvõimaluste kohta. Tema sõnul on kõige olulisem, et uuel perioodil oleks tagatud lihaveisekasvatuse tulukus ja et tunnustataks lihaveisekasvatuse panust loodushoidu.
Marko Gorban tõi oma ettekandes välja, et lihaveisekasvatuse seotud toetused 5-55 amme eest on kavandatud eelkõige seetõttu, et toetada keskmisi lihaveisekasvatajaid, kus võrreldes kõige edukamate lihaveisekasvatajatega luuakse vähem lisandväärtust töötaja kohta. Karjatatava püsirohumaa toetuse puhul on võrreldes esialgse ettepanekuga tingimusi muudetud ning planeeritud ühikumäär tavatootmises 35 EUR/ha ja mahetootmises 11 EUR/ha. Meetme nõuete hulgas pole enam nõuet, mis oleks keelanud järelniitmise enne 1. septembrit.
Mahetoetus on Gorbani sõnul hästi palju vastakat tagasisidet saanud. 2014-2020 oli mahetoetuse eelarve kokku 104 milj eurot, aastatel 2023-2027 ulatub mahetoetus aga 167 miljoni euroni (sh 105 miljonit eurot mahepindalatoetused, 15 miljonit eurot mahe loomade heaolu toetus, 47 miljonit eurot 2021-2022 üleminekuaastatel mahetotus). Lisaks pääsevad alates 2023. aastast mahetootjad ligi ka teistele keskkonnameetmetele. Maheloomade heaolutoetuse ühikumäär uuel perioodil langeb seniselt 85 eurot 50 eurole, kuid seda langust peaks kompenseerima lihaveistele loomapõhise toetuse maksmine otsetoetuste raames.
