Inimese organismi jaoks on liha üks olulisemaid raua allikaid. Samuti on liha meile kui põhjamaalastele väga oluline energiaallikas. Eestimaalane sõi mullu 73,4 kg liha, millest enam kui pool oli sealiha (34,3 kg). Linnuliha süüakse 21,3 kg, veiseliha kõigest 12,6 kg ning lambaliha 0,7 kg. Muu Euroopaga võrreldes on eestimaalased tagasihoidlikud lihatarbijad.
Tarbija soovib olla teadlik, mida ta ostab. See väljendub eelkõige selguses lihatoodete nimetustes ja lihasisalduses. Vältida tuleks olukordi, kus tarbija pettumus ühes konkreetses kaubamärgis kandub üle kogu tootegrupile. Oma panuse saavad sellesse anda ka kauplused, lisades toodete juurde tarbijale vajalikku infot.
2009. aastal oli lihasektori käive 3664 miljonit krooni, mis on 2008. aastast 93 miljonit krooni (2,6%) suurem. Lihatööstuste kogukahjum oli 2009. aastal 18,4 milj krooni. 2009. aastal investeeriti lihasektoris masinatesse ja seadmetesse 78,3 miljonit krooni. Lihasektori kogutoodangu osatähtsus toiduainete tootmises oli 2009. aastal 12,7% (aasta varem 11,3%). Töötleva tööstuse kogutoodangust moodustas lihasektor 2009. aastal 2,8% (2008. aastal 2,5%).
„Lihasektori arengu võti on tootearendus. Arvestades asjaoluga, et toiduainetetööstuse tuleviku märksõnadeks on funktsionaalne toit, tervislikkus, tarbijapõhisus ja eetilisus, peavad toidutootjad oma tootearenduse suunama just tarbijale üha tervislikumate ja kasulikumate toiduainete tootmisele,“ märkis EPKK lihatoimkonna esimees Toomas Kruustük.
Tootearendust takistavad siseturu piiratud maht, rahastamisallikate nappus ettevõtetes, kvalifitseeritud personali nappus, tarbijate madal maksevõime, prognoosimatu turunõudlus innovaatiliste kaupade järele, raskused kaasfinantseerimisel ettevõtteväliste rahastamisallikate puhul ja muud tegurid.
Kuigi Eesti suudab ennast sealihaga 100% varustada, siis teeb murelikuks olukord, et EL liikmesriikidest imporditakse odavat sealiha ning põllumehed on sunnitud elussigu parema hinna tõttu suures koguses müüma Venemaale. Selle üheks põhjuseks on ebavõrdsed konkurentsitingimused EL ühisturul. Vajalik oleks ka tootjate ja töötlejate tihedam koostöö, et suudaksime kodumaist toorainet väärindada Eestis. Teadlaste ja ettevõtete suurem koostöö peaks viima kõrgema lisandväärtusega toodeteni, et teenida ettevõtetele raha nii tehnoloogiliseks arenguks kui ka tootearenduseks.
