20. juunil toimus Keskkonnaameti eestvõtmisel ümarlaud, kus osapooled saavutasid üksmeele jahipiirkondade kasutusõiguse lepingute pikendamisel.
Keskkonnaameti peadirektori Rainer Vakra sõnul on ta väga rahul, et osapooled leidsid üksmeele ja nõustusid ameti poolt pakutud kompromissiga. „Arutasin eelnevalt kõigi huvigruppidega nendele sobivaid variante ja sellest sündiski meie poolt pakutav lahendus. Selline tulemus annab meile kindluse protsessi jätkamiseks ja veendumuse, et osapooltel on kindel soov jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamisega jätkata,“ ütles Vakra.
„Seda tulemust läheme me peale Jaanipäeva õiguskantslerile esitlema ja loodame ka sealt positiivse tulemuse saada. Seejärel tutvustame seda ka laiemalt ja läheme pikendamistega edasi,“ lisas peadirektor.
Osapooltega lepiti kokku selles, kuidas toimub lepingute kontroll maakondlikus jahindusnõukogus. Seni oli selle kokkuleppe puudumine takistuseks taotluste menetlemisel ja protsessi on sekkunud ka õiguskantsler.
Nii nagu eelmise kokkuleppe juures olid ka Keskkonnaametis lisaks nimetatule esindatud nii Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Talupidajate Keskliit, Keskkonnaministeerium ja RMK.
Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna juht Meelika Sander-Sõrmus selgitas, et kokku sai lepitud kolm olulist sammu. „Peale jahindusnõukogu liikmetele edastatud pikendamise taotlust kontakteerub jahindusnõukogu liige taotlejaga ning ühe kuu jooksul, enne jahindusnõukogu toimumist, teostatakse üheskoos andmete kontroll. Lisaks edastab taotleja Keskkonnaametile andmed lepingu sõlminud maaomanike katastriüksuste ja võimalusel ka põllumassiivide kohta vähemalt kolm tööpäeva enne jahindusnõukogu koosolekut ja Keskkonnaamet saadab need andmed hiljemalt üks tööpäev enne koosolekut jahindusnõukogu liikmetele. Jahindusnõukogu „jah“ otsuse puhul lisatakse katastriüksuste ja põllumassiivide nimekiri jahindusnõukogu protokollile ja need andmed on avalikud,“ selgitas Sander-Sõrmus lühidalt ja lisas, et vajadusel võib jahindusnõukogus kohapeal teostada kuni viie lepingu kontrolli.
Esindajaid plaanis koolitada. „Põllumajandus-Kaubanduskoda koos Eestimaa Talupidajate Keskliiduga korraldab 1. juulil infokoosoleku meid, katusorganisatsioone, jahindusnõukogudes esindavatele liikmetele. Sel päeval oleme planeerinud rääkida nii sõlmitud kokkuleppest täpsemalt kui sellest, millele pööras tähelepanu õiguskantsler,“ täpsustas Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna juht.
Ta täiendas, et nii koda kui taluliit on neil teemadel aluseks võtnud selle, et põllumajandustootja esmane huvi on ulukikahjude ennetamise lahenduste kokkuleppimine jahipiirkonna kasutajaga. “Maaharijana soovime teada, kuidas meie maadel jahti korraldatakse kahjude ennetamiseks. Maarendileping sätestab, et saak kuulub rentnikele ning sellest lähtuvalt peab olema rentnikel õigus oma saaki ka kaitsta,” ütles Sander-Sõrmus.
TASUB TEADA
328 jahipiirkonnast kuuluvad 319 load pikendamisele. Seni on jahindusnõukogudele esitatud 267 pikendamise taotlust. 194 piirkonnale on nõukogudes „jah“ otsus antud. 73 on selle ootel menetluses. 146 jahipiirkonda on nõusolekuga koos pikendamise avalduse esitanud keskkonnaametile ja 82 on sellest positiivse otsusega menetletud. 64 piirkonda on menetluses ehk otsuse ootel. 48 jahipiirkonnal, kes on jahindusnõukogu nõusoleku saanud on ametile veel otsus esitamata.
