Lehmad võitluses kliimamuutuste vastu

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja arendusnõunik Triin Hallap annab ülevaate 28. juunil toimunud Euroopa Piimandusassotsiatsiooni veebiseminarist, millel otsiti lahendusi, kuidas muuta karjakasvatus kliimasõbralikumaks ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Seminari korraldamiseks andis ajendi Euroopa Komisjoni poolt esitatud metaanistrateegia ning käimasolev söödalisandite regulatsiooni muutmine. Ettekannetega esinesid nii teadlased kui ettevõtted.

Erinevad söötmisstrateegiad metaani heite vähendamiseks

Esimese ettekandjana tõi Belgia Põllumajanduse, kalanduse ja toidu-uuringute instituut ILVO projekti SMARTmelken näitel välja võimalused, kuidas metaani emissiooni on võimalik vähendada erinevaid söötmise strateegiaid kasutades. Projekti käigus uuriti nii erinevate söödalisandite, sööda koostise kui jääksaaduste mõju metaani heitele ja produktiivsusele keskmiselt 9 nädala jooksul. Söödalisandite grupis uuriti linaseemne lisandi Linex ja 3-nitrooxypropanoli (3-NOP) mõju. Katse tulemusel selgus, et söödalisand Linex vähendas metaani emissiooni kombineerituna maisisiloga 9%, kuid koos rohusiloga sarnast toimet ei tekkinud. Söödalisand 3-NOP seevastu langetas metaani emissiooni kuni 26%.

Sööda koostise katses selgitati välja, et maisisilo rikas sööt ei vähenda metaani heidet võrreldes rohusilo rikka ratsiooniga. Katsetel tootmisjääkide nagu õlleraba ja õlitootmise jäägi, rapsiseemne koogi kasutamisel metaani heidet vähendava söödana, leiti samuti, et antud lisandid omavad selleks head potentsiaali.

Kasvuhoonegaaside emissiooni tekkes on seedeprotsesside kõrval oluline osakaal ka sööda tootmise käigus tekkivatel gaasidel. Leiti, et asendades söödas oleva soja õlleraba ning rapsiõli tootmisjääkidega on võimalik suurel määral alandada 1 kg piima tootmiseks kuluvat süsiniku jalajälge. Sarnase positiivse mõju saavutaks ka soja asendamisel rapsiõli tootmisjäägiga.

Sõnnikukäitluse võimalused metaani heite vähendamiseks

Sanne Dekker (Hollandi piimaühistust FrieslandCampina) ettekandes toodi välja Wageningeni ülikooli sõnnikukäitluse ja metaani emissiooni uuringute tulemused. Projekti eesmärgiks oli selgitada välja sõnnikukäitluse mõju toorpiima süsiniku jalajäljele individuaalsetes farmides. Tegemist oli arvutusliku mudeliga, mitte reaalsete mõõtmiskatsetega. Individuaalsete sõnnikukääritite rajamise süsteemi plussideks loeti, et puudub vajadus sõnniku transportimiseks, kuna kääriti asub farmis kohapeal ning väheneb emissioon, sest sõnnikut ei hoita pikalt sõnnikuhoidlas. Samas on süsteemi puuduseks sobimatus väiksematesse farmidesse ning see, et tegemist on palju oskusi nõudva protsessiga. Projekti tulemusel leiti, et sõnnikukääritite abil on võimalik vähendada metaani emissiooni 6-12% ulatuses.

Projekti raportis toodi oluliste punktidena välja järgmist:

  • loomade karjatamist ja sõnniku kääritamist saab praktiseerida samaaegselt, kuna karjatamine mõjutab metaani emissiooni ja energia tootmist minimaalselt (8% sõnnikust karjamaal).
  • Metaani emissiooni seisukohast on määrava tähtsusega aeg, kui kaua hoitakse sõnnikut hoidlas enne kääritisse viimist ning kui palju metaani kääritist lekib.
  • Toodetud biogaasi kogus sõltub säilitusajast, kui kaua digestaat kääritis on ja see omakorda kääriti suurusest.
  • Samuti on oluline see, kui kaua digestaat on õhukindlas mahutis enne kui minnakse üle avatud digestaadi säilitusele.

Lisaks sõnnikukäitlusele, näitas uuringu tulemusel loodud mudel, et metaani emissiooni on võimalik vähendada 20% võrra tõstes maisi osakaalu loomade ratsioonis. Raportiga on võimalik tutvuda SIIN

Lisaks tõstatati küsimus, miks EL metaanistrateegia käsitleb vaid ühte mitmetest kasvuhoonegaasidest ning toonitati, et tõhusaks kasvuhoonegaaside heite vähendamise viisiks on ka päikese- ja tuuleenergia kasutamine.

Hollandi farmerid on projekt FrieslandCampina raames võtnud 2020.a kasutusele 519 päikese- ja 48 tuulegeneraatorit. FrieslandCampina raames on loodud ka ühistu, et aidata piimakarja kasvatajatel rajada sõnnikukääriteid bioenergia tootmiseks. Hetkel on 30 sellist kääritit rajatud ja nende arv arvatakse tõusvat 2025. aastaks 100-ni (kokku on Hollandis sõnnikukääritite arv selleks ajaks eeldatavalt 300). FrieslandCampina omakorda ostab sõnnikukäitlejatelt rohelist elektrit ja biogaasi sertifikaate.