Kuigi ligi pooled Eestis tegutsevatest põllumajandusühistutest on väikesed, kuni viie liikmega, ei saa ühistute kasutegurit kuidagi alahinnata. Ühise eesmärgi nimel tegutsemine annab suure eelise, eriti kui endal ressursse napib. Pealegi pole sageli üksi tegemisel sellist koosloomise jõudu taga, kui mitmekesi tegutsedes.
Heaks näiteks on teraviljakasvatajate ühistu KEVILI, kelle liikmete arv on üle 180-e. KEVILI nõukogu esimees Andres Oopkaup on seda meelt, et seni kuni liikmeid koheldakse ühetaoliselt ja ühistu liikmel on konkreetne kasu liikmeks olemisest – need ühistud ka toimivad.
Eesti Tõuloomakasvatajate ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko ütles, et kogu tõuaretusvaldkond on Eestis ühistegevuse põhiline ja seda sama mudelit kasutatakse ka mujal Euroopa riikides.
Saaremaa Piimaühistu ja Piimatööstuse nõukogu esimees Tõnu Post sõnas, et ühistuline tegevus on Eesti põllumajanduses väga vajalik. „Ühistu annab liikmele võimaluse olla stabiilne ja saada oma saaduste eest keskmist hinda. Tähtis pole mitte ülemiste tippude püüdmine vaid alumiste tippude vältimine,“ lausus ta.
Kuula Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ühistuteemalises saadet, kus kolm pikaaegse ühistukogemusega äriettevõtte juhti jagava oma mõtteid ja kogemusi.
Sündmus toimub MAK 2014-2020 „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames. Rahastamisallikas: Euroopa Maaelu Põllumajandusfond (EAFRD).
