Kõrghariduse rahastuse probleemid ei ole puutumata jätnud ka Eesti Maaülikooli. Kuigi ülikooli rektor Ülle Jaakma sõnul kirjutavad teadlased tublisti rahastusprojekte mille alt saab teadustöid teha, ei lahenda see pikemat aega kestnud üliõpilaste õpetamise alarahastuse küsimust. Samuti vananeb õppejõudude kaader ja piisavalt ei tule peale noori õppejõude.
Eesti Maaülikooli vastne rektor Ülle Jaakma hindab Maaülikooli taset väga heaks, sest kui vaadata rahvusvahelisi ülikoolide edetabeleid, siis põllumajanduse, maaelu ja veterinaaria valdkonnas on Maaülikool saja parima ülikooli hulgas ja viimati oli lausa 65. kohal. „See näitab, et meie haridus ja teadus nendes valdkondades on rahvusvaheliselt tunnustatud. Me võrdleme ennast kõigi selle valdkonna ülikoolidega üle kogu maailma. Samas kui me tahame ennast ise võrrelda ja hästi täpseid analooge tuua, siis me enamasti vaatame naaberriikide: Soome, Rootsi, Norra ja ka Kesk-Euroopa riikide ülikoolide poole ja püüame nii õppes kui teaduses olla nendega võrdväärsed,” rääkis Jaakma.
Ülesanded paigas
Maaülikooli nõukogu esimees Ants Noot ütles maaülikooli juhtimisest rääkides, et vaieldamatult kõige tähtsam isik on kindlasti rektor. Kuigi juhtimiskultuur muutus teadupärast Maaülikoolis kaks aastat tagasi, kui moodustati uus juhtimisorgan – nõukogu. „Kui nüüd nõukogu käib koos vastavalt vajadusele paar korda kvartalis, siis rektor juhib ülikooli tööd igapäevaselt. Nõukogu vastutusala on üsna sarnane sellele kuidas toimivad tavalised äriorganisatsioonid. Strateegilised ja üldisemad küsimused on nõukogu pädevuses,” selgitas Noot, kes on ühtlasi Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees.
Seitsme liikmeline nõukogu on Maaülikooli kõrgeim juhtimisorgan, kolm liiget sinna on nimetatud Haridus-Teadusministri poolt ja neid nimetatakse ühiskonnapoolseteks esindajateks, kolm nõukogu liiget esitab ülikool ise ning üks liige on Eesti teadusagentuuri nimetatud.
Noot lausus, et nõukogu vastutab ülikooli pikaajalise ja kestlikku arengu eest aga võtab vastu ka sellised otsuseid, mis puudutavad suuremaid otsuseid: maja võõrandamist, eelarve vastuvõtmist ja eelarve täitmist. Ka arengukava vastuvõtmine ja siseauditi teemalised küsimused on nõukogu pärusmaa.
Jaakma selgitas, et rektori tegevus peab jälgima ülikooli arengustrateegiat ja pikaajalisi- ja lühiajalisi tegevusplaane. „Rektor peab oma tegevuses meie kvaliteedijuhtimise printsiipe silmas pidama ja igapäevaselt suheldes ülikooli struktuuriüksustega nende vajadusi ja muresid ära kuulama,” rääkis Jaakma. Ta selgitas, et lisaks nõukogu juhistele lähtub rektor veel senati juhistest. „Kui nõukogu on strateegilise ja rahaga seotud otsuste tegija, siis senat teeb otsuseid akadeemilise elu kohta. Näiteks millised on meie õppekavad või kuidas me korraldame vastuvõttu või kuidas on korraldatud meie akadeemiliste töötajate karjäärimudel või kuidas on meie doktoriõpe korraldatud – kõik need teemad, mis meie igapäevast tööd reguleerib on senati otsustusala,” toonitas ta.
Jaakma osutas, et lisaks nende ettekirjutuste järgimisele peab rektor tagama, et ülikool oma kolme põhiülesannet saaks täita. „Alustame teadusest, sest teadus on teadmiste alus – nii et kõrgekvaliteediline teadus, siis ülikooliõpe ja kõrgharidus, kolmandaks ülesandeks on kõige laiemas mõttes ühiskonna teenimine. Me küll oma haridusega anname oma panuse ühiskonna arengusse aga lisaks sellele me teeme teadusteenuseid ja tegeleme teaduse populariseerimisega. Osaleme ka seadusloomes ja komisjonides – neid tegevusi, kus me saame ühiskonna arengule kaasa aidata on päris palju,” avas Jaakma teemat laiemalt.
Kindlus puudub
Kõrghariduse rahastuse küsimus on Eesti ülikoolides tundlik teema ja erandiks pole ka Maaülikool. Ühelt poolt on õppejõududel võimalus osaleda teadusgrantide ja Euroopa teadusfondide rahastatud projektides, mis eeldab aga enda panustamist neisse tegevustesse. Ants Noot sõnas, et teisalt teeb see nende töö keeruliseks, nad peavad oma finantseerimise pärast ka muretsema ja võtab oma osa ajast, mida nad peaksid teadusele pühenduda, mis on ju nende põhitöö. „Eraldi suur teema on veel õpperahastus, mida eraldatakse riiklikest vahenditest Haridus ja Teadusministeeriumi kaudu. See summa on nüüd ka natukene tõusnud, varasemalt see summa jätkusuutlikku arengut ei suutnud tagada. Nüüd see kõrghariduse rahastus veidi tõusis aga kahjuks on kõik muud kulud ka tõusnud nii palju, et selle rahaga arengut jällegi hea tagada ei ole ja uue taseme saavutamist samuti mitte,” kinnitas Noot.
Kuidas praeguses olukorras edasi tegutseda ja hoida kaasaegsel tasemel põllumajandus ja maaelu valdkonna kõrghariduse andmist Eesti Vabariigis, sellest rääkisid Äripäeva Kasvupinnase saates Eesti Maaülikooli vastne rektor Ülle Jaakma ja nõukogu esimees Ants Noot. Ants Noot on ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees.
Saate kordus on pühapäeval, 5.märtsil kell 17.00. Saade on hiljem podcastina kuulatav põllumajandus.ee veebilehelt.
Saadet vahendas Äripäeva raadio Kasvupinnase saatejuht Juuli Nemvalts.
