Euroopa Komisjon avalikustab 14. juulil uuendatud kliima- ja energiaseaduste paketi, mis sisaldab ka õigusaktide muudatusettepanekuid, kuidas tõsta Euroopa Liidu üldist 2030. aasta kliimaeesmärki seniselt 40 protsendilt 55 protsendini (võrreldes 1990. aasta tasemega) ning saavutada EL-is süsinikuneutraalsus 2050. aastaks. Pakett sisaldab 12 õigusakti ettepanekut, mis puudutavad ka põllumajandussektorit.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak toob sellega seoses välja mõned Eesti põllumajanduse kliimamõju iseloomustavad faktid.
Erinevaid keskkonnakoormuse või elurikkuse näitajaid võrreldes kuulub Eesti põllumajandus Euroopa Liidu keskkonnahoidlikumate ja ekstensiivsemate hulka.
Eestis on põllumajandussektori KHG heitkogused võrreldes 1990. a vähenenud 44,5%. Eurostati andmetel on Eesti põllumajandussektori KHG heitmed ELi keskmisest madalamad.
Põllumajanduse osakaal Eesti KHG heitkogustes on 10,2%. Energeetika ja transpordisektor moodustab aga 83,5%, tööstuslike protsesside ja toodete kasutamine 4% ja jäätmekäitluse valdkond 2%.
Põllumajandussektor on reguleeritud jagatud kohustuste määrusega. Lisaks kuuluvad määruse alla transpordi, jäätmekäitluse, tööstuslike protsesside ja väiksemahulise energiatootmise sektorid. Selle määrusega on seatud ELi liikmesriikidele KHG heite vähendamise riiklikud sihttasemed 2030. aastaks võrreldes 2005.a. Eesti eesmärk on -13%.
Jagatud kohustuste määrusega hõlmatud sektorite KHG heitmed 2019. a jagunesid järgmiselt: transport (38,5%), väikesemahuline energeetika 28,3%, põllumajandus (24,1%), jäätmed (4,9%), tööstuslikud protsessid ja toodete kasutamine (4,2%).
Jagatud kohustuste määruse baasaasta 2005 on Eesti põllumajanduse jaoks äärmisel ebasoodne, sest just EL-iga liitumise järel on Eesti põllumajandus saanud pärast 1990.a krahhi uue arenguimpulsi ning tootmine on aasta-aastalt suurenenud. Seetõttu olid 2005. aastal ka põllumajandussektori heitmed paarikümne aasta madalaimad.
Eesti on põllumajanduses hakanud oma tootmispotentsiaali pärast 2004. aastal toimunud Euroopa Liiduga ühinemist taastama. Kui võrdlusaastaks valitud 2005. aastal oli põllumajanduslik maakasutus 800 000 ha, siis praegu on see pea miljon hektarit.
Eestis on põllumajandussektori KHG vähendamise potentsiaali hindamisel jõutud arusaamani, et arvestades niivõrd ebasoodsat referentsaastat (2005) on heite vähendamine võimalik vaid tootmise vähendamise kaudu.
Ainus variant KHG heite vähendamiseks on loomade arvu vähendamine, mis aga seab ohtu meie toidujulgeoleku ja läheb vastuollu Pariisi kliimakokkuleppes ühiselt kokkulepitule, et kliimaeesmärkide saavutamine ei tohi ohustada toidutoomist. Võrreldes 1980ndate aastate lõpuga on Eestis peetavate põllumajandusloomade arvukus vähenenud ca kolm korda.
KHG inventuur ei suuda arvestada täielikult põllumajanduse panust kliimaheitmete vähendamisse ja süsiniku sidumisse, nt investeeringud tehnoloogiatesse ja täppisviljelus.
Põllumajandussektori seisukohalt on oluline, et kliimaheitmete puhul tehtaks vahet loodusliku ja inimtekkelise päritoluga heitmetel. Kuna sektoris tekkivatest heitmetest oluline osa on bioloogilistel protsessidel, siis tuleb teha vahet välditavatel ja vältimatutel heitmetel.
Süsinikupõllundus uus suund, millega soovitakse tekitada põllumehele nn täiendav sissetulekuallikas kliimasõbralike praktikate rakendamise eest (nt talvine taimkate, viljavaheldus, vahekultuurid). Selle kohta saab täiendavalt lugeda Põllumehe Teatajast.
Suuremad Eesti loomakasvatusettevõtted on asunud oma süsinikujalajälge kaardistama. Esialgsete tulemuste põhjal oleme ühed säästlikumad Euroopas. Näiteks oli 2019.a Agrone Grupi 1 kg piima tootmise süsiniku jalajälg keskmiselt 1,09 kg CO2-ekv, kui ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel on maailma keskmine piima tootmise süsiniku jalajälg 2,5 kg CO2-ekv.
Lisaks võtavad ettevõtted endale ambitsioonikaid süsinikuneutraalsuse eesmärke (Agrone, E-Piim jne).
Eesti lihaveisekasvatajad katsetavad BovINE projekti raames Prantsusmaal laialdaselt kastutusel oleva süsinikdioksiidi kalkulaatori Cap2er+ rakendamise võimalusi Eestis.
Järjest suurem huvi on Eestis biometaani tootmise vastu. Biometaani toodetakse näiteks Mangeni ja Estonia farmides. Kavandamisel on mitmed uued biometaani tootmise üksused.
