OÜ Estonia, Alexela AS ja Infortari AS koostöös küpseb sõnnikust ja muust heast paremast biometaan – mootorikütus CNG. Oisus toodetud kütusega sõidab Tartu ühistransport.
14. septembril avati Türi vallas Oisus rohegaasijaam, müüdav rohegaas toodetakse kohapealsest lehmasõnnikust. Jaama ehitas Eesti Biogaas OÜ, kes on Alexela ja Eesti Gaasi omanikfirma. Oisu jaamas omab 40% suurust osalust ka põllumajandusettevõte Estonia OÜ.
„Tegemist on Eesti Biogaasi poolt tehtud olulise investeeringuga, järjekorras juba kolmanda rohegaasijaamaga, mis võimaldab maal tulla linnale appi üsna otseses mõttes. Nimelt saame sõnnikust toodetava rohegaasi abil anda linnadele senisest kümme korda puhtama linnaõhu, sest juba üks rohegaasibuss suudab tasa teha ühe diislibussi saaste,“ märkis maaeluminister Urmas Kruuse.
Estonia Farmide juhatuse liige Jaanus Marrandi selgitas, et põllumehele on kesksel kohal lehm ja toidutootmise ringmajandus. Sõnnik tuleb ju lehmadelt. “Lehmadelt saame sõnniku. Kääritatud sõnnikust saame biometaani, mootorikütet. Ja kui me selle kääritusjäägi uuesti põllule n-ö tagasi viime ja sellest kasvatame uuesti teravilja või silokultuure, siis me oleme kasutanud vähem mineraalväetisi. Ja see ring saab jälle lehmaga täis,” ütles Marrandi, selgitades toidutootmise ringmajandusmudelit.
Rohegaas on kõige puhtam ja tahmavabam transpordis kasutatav kütus, mille põlemisel eraldub vaid süsihappegaasi ja veeauru. Linnade arv, kus minnakse üle diislibussidelt gaasibussidele, aina kasvab.
Oisus toodetav biometaan on otsast lõpuni Eesti kohalik taastuvkütus. See toodetakse põllumajandusjäätmete, Oisus lehmasõnniku kääritamise teel, millest tekib biogaas ning selle puhastamisel biometaan/rohegaas.
Rohegaasijaama käärimisprotsessi jäägid ehk digestaat on omakorda kvaliteetne ja sertifitseeritud orgaaniline väetis, millest taimedel on kerge omandada lämmastikku ja fosforit. Erinevalt sõnnikust puudub digestaadil hais ja keskkonda jääb eraldumata hulk kahjulikku metaani.
TASUB TEADA
Ühe lüpsilehma aastasest sõnnikukogusest saab toota 200 kg rohegaasi, millega saab sõita kuni 5000 km. Eesti põllumajanduses tekib aastas 3 600 000 tonni sõnnikut ja läga, millest Eesti Biogaasi kolmes rohejaamas käideldakse täna 200 000 tonni ehk 5,5 protsenti.
