1960ndatel hoogustunud taimekaitsevahendite ning väetiste kasutamine lihtsustas põllumehe tööd, tõi aga kaasa ka kõrvalmõjud ja nendest tulenevad probleemid. Juba 1960ndate aastate alguses kirjeldas Rachel Carson oma “Hääletus kevades” taimekaitsevahendite, eriti putukamürkide ehk insektitsiidide kasutamise hukutavaid tagajärgi: putukatega seotud loomade/lindude hävimine, mürgi resistentsete kahjurite kujunemine, mürkide kahjustav toime inimesele, mürkide kogunemine toiduahelate lõpulülidesse. Taimekaitsevahendite jääkide sisaldusele toodetavas produktis hakati tähelepanu pöörama kümmekond aastat tagasi. Lisaks sellele, et kasutatavate vahendite jääke jääb keskkonda – mulda ning vette, kus nad toimivad organismidele ning kust jõuavad uuesti ka taimedesse -, jääb neid ka saagi koostisse, seega jõuavad taimekaitsevahendite jäägid nii meie kui loomade toitu.
Jääkide seiret toidus võimaldab uute meetodite ja aparatuuri areng, kuid ometi on see väga kallis ning aeganõudev, nii et tegelikult on seire käigus uuritud tooted ammu enne juba tarbija kõhust läbi käinud, kui tulemused teada saadakse. Nii on praeguseks kättesaadavad vaid Euroopa seire 2007. ja Eesti 2008. aasta andmed, artikli valmimise ajaks ka 2009. aasta lühiülevaade.
Toidus on pestitsiidi toimeainete jääkide sisalduse osas kehtestatud mitmeid norme, millest kasutatakse eelkõige maksimaalset lubatud piirnormi (MRL) – hea põllumajandustavaga tootmisel saavutatav madalaim jääkide sisalduse tase mg/kg.
Probleem toidus sisalduvate pestitsiidijääkide riski hindamisel on ka see, et ei arvestata taimekaitsevahendite terviklikku koostist. Loomkatseid, mis annavad põhjuse ja tagajärje selgeima suhte, tehakse tavaliselt ainult taimekaitsevahendi toimeainega, kuid kasutajale müüakse pestitsiide segatud toodetena.
Tegelikku registreeritud toodet, mida põllumajanduses kasutatakse, ei testita pikaajaliste mõjude suhtes nagu vähk, kromosoomide lõhustamine, sünnidefektid, närvisüsteemi, immuunsüsteemi ja hormonaalsüsteemi kahjustumine.
Lisaks aktiivsele ühendile – toimeainele – sisaldavad taimekaitsevahendid veel kandur- ja lisaaineid, mis soodustavad preparaadi püsimist taimedel, sünergiste, mis tugevdavad mürgi toimet või soodustavad selle imendumist või aineid, mis tagavad pestitsiidi stabiilsuse selle hoiustamisel. Neid nimetatakse inertseteks aineteks, kuid oma loomuselt ei pruugi nad seda nime sugugi õigustada.
2005. aastal demonstreeris uuring, et umbrohutõrjevahend Roundup oli mitmeid kordi toksilisem kui selle toimeaine glüfosaat üksinda, põhjustades kahjustusi inimese embrüonaalsetes ja platsentarakkudes juba 100 korda madalamates annustes, kui põllumajanduses on soovitatav kasutada.
Ühes toiduaines on kümneid pestitsiidijääke
Toiduseire puhul jälgitakse eelkõige pestitsiidide toimeainete maksimaalselt lubatud piirnormi ületamist, mis on valdavale osale taimekaitsevahendite toimeainetele kindlaks määratud. Inimeste tundlikkus on aga erinev ning see erineb ka elu perioodides.
Lapsed, rasedad, vanurid, krooniliste haigustega inimesed on enamasti palju vastuvõtlikumad kõigile välisärritajaile. Piirnormid ei hõlma ka väga olulist aspekti – jääkide akumulatsiooni. Mitte kõik jäägid ei eritu organismist, vaid sõltuvalt keemilisest koostisest võib osa neist jääda kas maksa, rasvkoesse või luudesse ning toimub aja jooksul toime nn kuhjumine. Ebaselge on asjaolu, milline on eri jääkide, ka väga väikeste koguste koostoime organismile, millal toimib sünergia, kus koostoimes võimendatakse üksteise mõju organismile. Arvestama peab, et tänapäeval võib inimene ühest tootest korraga saada mitme (isegi mitmekümne) taimekaitsevahendi jääke.
2007. a Euroopa seires ilmnes, et kõige saastatum toode oli pirn, kus esines korraga 22 jääki ja ühes pirniproovis ületati maksimaalset lubatud piirnormi koguni 8 taimekaitsevahendi osas! Taoliste pirnide söömine võib juba otseselt kahjustada tervist ja eriti väikelapse ainevahetust üsna tugevasti häirida. 21 eri jääki leiti piprast ja 20 tomatist.
Euroopa seire
2007. a analüüsiti Euroopas (ELi 27 liikmesriiki ning Norra ja Island) taimekaitsevahendite jääkide sisalduse osas kokku 74 305 toiduproovi ning leiti 870 taimekaitsevahendi jääke. 4% seire proovidest ületas taimekaitsevahendite sisalduse poolest kehtestatud piirnorme. 26,2% proovidest sisaldas korraga kahe või enama taimekaitsevahendi jääke.
2007. aasta üleeuroopalise ühisseireprogrammi raames, kus eri maades võrdlevalt analüüsiti jääke eurooplaste toidulaual igapäevastes toiduainetes (õun, peakapsas, porrulauk, lehtsalat, tomat, virsik, maasikas ning rukis või kaer), selgus, et neist toodetest võetud proovidest 47% sisaldas jääke (joonis 1).
Enim pestitsiidijääkidega proove oli maasikate (69%), õunte (64%) ning virsikute (51%) hulgas. Ühisseireprogrammi käigus analüüsitud kaheksa toiduaine hulgast leiti enim norme ületavaid proove kaera (3,8%), virsiku (3,4%), maasika (2,9%) ja lehtsalati (2,9%) proovide puhul.
Kõige sagedamini esines Euroopa seire proovides taimekahjurite ja -haiguste tõrjevahendite toimeaineid (tabel 1), mis võivad mõjutada nii närvi- kui hormonaalsüsteemi talitlusi ning soodustada ka kasvajaliste muutuste arengut.
Eesti seiretulemused
Eestis võeti 2008. aastal taimekaitsevahendite jääkide seire raames proovid 316 taimsest tootest, peamiselt aedviljadest ning lastetoitudest. Neid uuriti enam kui 200 toimeaine osas, mida Eestis on taimekaitses lubatud kasutada.
Samas tuleb aedvilju meie toidulauale üle kogu maailma, kasutusel olevate taimekaitsepreparaatide hulk ületab tuhandet. Seega ei anna seire meile täit ülevaadet võimalikest jääkide esinemisest.
Kui Euroopa 2007. a seires selgus 26,2% proovides kahe või enama taimekaitsevahendi jääkide esinemine, siis 2008. a seire Eestis näitas 34% võetud proovides üheaegselt mitme jäägi olemasolu. Võetud proovidest 192 pärinesid välismaisest ning 124 kohalikku päritolu toidust.
Välismaistest proovidest üksnes 34% osutus uuritud jääkidest vabaks, seevastu 66% oli jääkidega ning neist 3% sisaldas jääke üle lubatud piirnormi (joonis 2). Rõõmustav oli kodumaiste proovide analüüs, kust selgus, et 71% olid jäägivabad.
Iseloomulik oli, et piirnorme ületavates proovides esines korraga mitme toimeaine jääke.
Türgist pärit sidrunis oli peale normi ületava ühendi veel 6 eri jääki. Hispaania brokolis esines peale ülenormatiivse taimehaiguste tõrje ühendi (ditiokarbamaadid) veel teinegi jääk, nii nagu Egiptusest pärit ubadeski. Hiina nektariinis oli peale ülenormatiivse ühendi veel 6 muud jääki. Nõnda ka ELi märgistusega riisis, kus oli lisaks piirmäära ületavale ühendile veel 2 toimeainet.
Kui vaadata eri maade produktide lõikes, siis mida lõunapoolsem, seda rohkem jääke. Lõuna-Aafrikast toodud aedviljadele (viinamarjad, pirnid, tsitruselised jt) on iseloomulik 4-9 jäägi esinemine, kusjuures maksimaalne arv jääke (9) avastatigi sealt pärit mandariinidest. Hispaaniast, Hiinast ja Türgist pärit aedviljades on samuti sage enam kui kolme jäägi esinemine.
Hämmastavalt palju, 7 toimeainet sisaldus Hispaanias toodetud kurgis. Kusjuures kodumaises kurgis jääke ei esinenud. Kui Poola õuntes oli 3 jääki, siis kohalikes õuntes jääke polnud. Kõik seires olnud ja eri maadest pärit mandariinid, pirnid ja nektariinid sisaldasid jääke (tabel 2). Ka varasemate aastate seire näitas tsitruseliste kõrget saastatust. Hispaanias toodetud maasikates, tomatites ja paprikas on 4 jääki.
Karbendasiim on väga sageli leitud ühend välismaist päritolu pirnides, õuntes, murelites, kurkides, ubades, porrus, hiina kapsas, kiivides, mandariinides ja sidrunites. Rottidel ja küülikutel on leitud, et selle suukaudsel manustamisel ilmnevad toksilised mõjud lootele (vähenenud kaal ning silma-, kolju- ja peahälbed); kahjustatakse seedetrakti, munandeid, maksa ja luuüdi, väheneb sperma hulk.
Kloorpürifossi, mis on neurotoksiline, esines sageli pirnides, hiina kapsas, porgandis ja ploomides. Tiabendasooli kasutatakse paljudel kultuuridel laiatoimelisena seenhaiguste tõrjeks. Teda esines eri maadest pärit paprikates, viinamarjades, virsikutes, banaanides, kurkides, mandariinides, pirnides, brokolis ja sibulas. Hiirtel on see ühend põhjustanud muutusi seemnerakkude kromosoomides.
Kodumaise päritoluga proovidest sisaldasid taimekaitsevahendite jääke normi piires 29% ehk 36 proovi, ühtegi norme ületavat proovi ei olnud. Enim esinevad jäägid olid propamokarb, pentsükuron ja imidakloprid. Kaks esimest neist on mõeldud taimehaiguste tõrjeks.
Propamokarb on toimeaine preparaadis Previcur Energy 840 SL ja pentsükuron nt preparaadis Monceren FS 370. Need aitavad taimehaiguste vastu, kuid mõlemad võivad mõjutada hormonaaltalitlust ning kasvajaliste muutuste kujunemist.
Imidaklopriid (preparaadis Chinook) hävitab putukaid, blokeerib püsisoojaste närvierutuse ülekandeid ja ka sisenõristusnäärmete talitlust. Eesti päritolu toidust leiti mitme jäägiga proove kartulist, peedist, porgandist ja maasikast (tabel 3).
Maasikast leiti nii putukate tõrjeks kasutatava dimetoaadi (närviülekannet blokeeriv) kui hahkhallituse tõrje vahendite jääke (klorotaloniil – preparaat Bravo 500 SC: bos-kaliid – Bell). Viimastel toimeainetel on vähkitekitavad ja hormonaalseid häireid põhjustavad omadused.
Kartulis on leitud nii kahjurite (imidaklopriid, vt tabel 1) kui lehemädaniku (propamokarb, pentsükuroon) ja umbrohutõrje ühendeid (MCPA – rottidel embrüotoksiline ja kasvajalisi muutusi põhjustav). Peeti on jäänud umbrohutõrjevahendite toimeaineid (klopüraliid – preparaat Araine S, desmedifaam – Beta-nal Progress AM, imazapür). Kõik need toimeained on katseloomadel arenguhäireid põhjustanud.
Porgandis oli samuti umbrohutõrjevahendite pendimetaliini (Flight) ja nüüdseks keelatud ohtliku triflu-raliini jääke. Mõlemad toimeained mõjutavad paljunemissüsteemi ja kasvajaliste muutuste kujunemist.
Kahjuks ei määrata Eesti seire käigus siiani endiselt glüfosaate, umbrohutõrjevahendites (nt Roundup) sisalduvat toimeainet, mis moodustab ligi poole Eestisse impordita-vatest taimekaitsevahenditest.
Teadusuuringute tulemuste alusel seostatakse glüfosaate hormonaaltalitluse häiringute, meessuguhormoonide ja spermatosoidide tootmise vähenemisega.
Eestis analüüsiti ka loomsetes saadustes 2008. aastal mõningate taimekaitsevahendite jääkide, eelkõige mõnede kloor- (Lindaan, HCB, DDT jt) ja fosfororgaaniliste (kloorpürifoss jt) ühendite esinemist, kokku 76 proovis. Kloororgaaniliste ühendite esinemist määrati rasvas, piimas, munades ning fosfororgaanilisi ühendeid maksas, mees, piimas.
2008. aastal fosfororgaaniliste pestitsiidide jääke määramisel ei leitud, kuid munadest ja searasvast tehti kindlaks väikesed piirnorme mitteületavad DDT ja heptakloori kogused. Kloororgaanilised ühendid on taimekaitses juba ammu keelatud, kuid nad säilivad kaua.
Toidus sisalduvate toimeainete jälgimist ei maksa alahinnata – kuigi kogused on väikesed, on tegu ikkagi pidevate doosidega. Näiteks tõstis pestitsiidijääke sisaldavate puuviljade ja puuviljajookide regulaarne tarbimine 45-65aastaste meeste haigestumist Parkinsoni tõppe.
Väga tähtis on silmas pidada, et ema toitumine lapse kandmise ajal ja lapse toit kahe esimese eluaasta jooksul on määrava tähtsusega lapse tulevasele tervisele. Seetõttu just sel perioodil tuleb tähelepanelikult jälgida toidusedelit ning süüa võimalikult naturaalset puhast toitu.
Võime rõõmustada, et võrreldes importkaubaga, on seire andmeil meie kodumaine aedvili tunduvalt puhtam ja seda fakti tuleb tarbijatele palju enam tutvustada. Lisaks pestitsiidide puudumisele on kodumaistes õuntes ja marjades ka märksa rohkem tervist tugevdavaid antioksüdante kui lõunapoolsemates.
Euroopa taimekaitsevahendite seire 2007. a tulemused on saadaval: www. efsa. europa.eu/EFSAJefsaJtocale-1178620753812_1211902667778.htm.
Eesti taimekaitsevahendite seire tulemuste lühiülevaade on saadaval: www.vet.agri.ee/?op=body&id=221.
Autorid: Anne Luik – EMÜ professor ja Sirli Pehme – EMÜ spetsialist
