Koda korraldas 21. septembril ümarlaua, millel käsitleti ÜPP strateegiakava 2023-2027 hetkeseisu ja murekohti. Sisukal arutelul osalesid Riigikogu Maaelukomisjoni, Maaeluministeeriumi ja Maaülikooli esindajad, samuti piirkondlike põllumeeste liitude ja erialaorganisatsioonide esindajad.
Ümarlaual tegi ÜPP strateegiakava hetkeseisust ülevaate Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban. Ta rääkis lahti, millised on sektoriga koostöös sõlmitud olulisemad kokkulepped, seda nii keskkonnateemadel, investeeringute osas kui ka toetuste suunamisel.
Keskkonnateemade osas, millele uus rahastusperiood eriti rõhku paneb, saab välja tuua I sambas olevad kohustuslikud ökokavad, millele liikmesriigid peavad eraldama 25% oma otsetoetuste eelarvest. II sambast tuleb liikmesriikidel kliima- ja keskkonnategevusteks ning loomade heaolule, sh pindala- ja loomatoetused ja investeeringud, eraldama vähemalt 35% oma EAFRD ümbrikust. Euroopa Komisjon peab ÜPP strateegiakavade läbivaatamisel hindama nende kooskõla ja panustamist ELi keskkonna- ja kliimaalastesse õigusaktidesse, kohustustesse ja eesmärkidesse. Viimaste puhul on siis tegu eesmärkidega, mis on paika pandud Talust Taldrikule ja Elurikkuse strateegias,“ rääkis Gorban. “Toetuste suunamisel on oluline teada, et ümberjaotatava toetuse rakendamine on kohustuslik ja liikmesriigid peavad vähemalt 10% oma otsetoetuste ümbrikust eraldama sellele. Ka on riikidel capping vabatahtlik, seal on võimalik vähendada 100 000 eurot ületavaid iga-aastaseid toetussummasid 100% ning 60 000 eurot ületavaid iga-aastaseid toetussummasid kuni 85%, võimalusega arvestada mõlemal juhul toetussummadest maha tööjõukulud. Ja riikidel on võimalik tootmiskohustusega seotud otsetoetusteks näha ette 13% + 2% oma otsetoetuste ümbrikust.“
Marko Gorban tõi välja ka selle, et liikmesriigid peavad noorte põllumajandustootjate soodustamiseks eraldama vähemalt summa, mis vastab 3%-le otsetoetuste ümbrikust ning LEADERile tuleb anda vähemalt 5% EAFRD ümbrikust.
Analüüs näitab toetuste langust
Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Ants-Hannes Viira esitles ümarlaual esialgset analüüsi, kus ta oli vaadanud kuidas muutuks toetuste jaotus põllumajandustootjate tootmistüüpide ja suurusgruppide lõikes, kui kohaldada ÜPP strateegiakava sekkumisi. Analüüsis ei ole võimalik arvestada küll kõikide meetmete ja teguritega, aga esialgne pilt on hämmastavalt kurb. “Praeguse seisuga kavandatud meetmed tooksid kaasa olulise toetuste ümberjaotumise väiksema karjaga piimatootjatele. 72% piimalehmade jaoks toetused väheneksid, aga mis saab sel juhul meie ekspordist,” arutles Viira.
Sama seis tuli välja ka teraviljakasvatuses – kavandatud meetmed tooksid kaasa olulise toetuste ümberjaotumise väiksema maakasutusega teraviljakasvatajatele. 74% maa suhtes toetused väheneksid, see seab samamoodi ohtu meie ekspordiambitsiooni.
Lihaveisekasvatuse osas mainis Viira, et uude ÜPPsse kavandatud meetmed tooksid kaasa mõningase toetuste ümberjaotumise keskmise maakasutusega lihaveisekasvatajatele. Samas on positiivne, et 66% ammlehmade suhtes toetused suurenevad. Samas ta möönis, et lihaveisekasvatusettevõtete analüüs vajab veel täpsustamist, sest palju on detaile, mis mõjutavad üksikute ettevõtete tulemusi. Nt on oluline, kas tegemist on poollooduslike koosluste majandamisega tegeleva ettevõttega või mitte.
Viira nentis, et üldse aru saada, mis toetused ettevõtjale sobiks, võiks olla olemas kas mingi kergelt käsitletav äpp või mu tehniline lahendus (nt virtuaalne farm), kuhu oma andmed sisestades pildi selgeks saab.
Toetused peavad olema suunatud päris tootjatele
EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus kordas arutelul osalejatele üle ka koja seisukohad. Tema sõnul on oodata alates 2023. aastast põllumajanduse otsetoetuste järsku vähenemist, mis paneb paljude põllumajandustootjate majanduslikud võimalused uute kliima- ja keskkonnaväljakutsetega toimetulemiseks küsimärgi alla. „Baastoetuse suurt langust ei suuda üldjuhul leevendada ka looma- või kultuuripõhiste seotud toetuste maksmine või täiendavate kliima- ja keskkonnakavade rakendamine ettevõtte poolt. Kui 2020. aastal oli ühtse pindalatoetuse ja rohestamise toetuse ühikumäär kokku 167 eurot hektari kohta ja tänavu kujuneb selleks ligi 190 eurot, siis alates 2023. aastast langeb see praeguse plaani kohaselt umbes 100 euro peale,“ tõi Sõrmus välja olulise murekoha.
Ta nentis, et hetkel on segadust veel palju ja arutelud on pooleli ning päris täpset arusaama, milliste ettepanekutega on arvestatud ja millistega mitte, hetkel veel ei olegi. Ümarlaud andis aga kindlustunde, et asjale mõeldakse, seda nii riigi kui ettevõtjate tasandil. „Leiame, et praeguses faasis peaks kava puhul tõsiselt hindama seda, kas uus kava aitab kindlustada nii mahe- kui ka tavatootjate, nii looma- kui ka taimekasvatajate, nii väiksemate kui suuremate ettevõtete majanduslikku jätkusuutlikkust keskkonnaalase jätkusuutlikkuse kõrval. Samuti tunneme muret halduskoormuse suure kasvu pärast, mida põhjustab meetmete suur killustatus,“ sõnas Sõrmus.
Maaeluministeerium on arvestanud koja ettepanekuga, et väiksemate maakasutajate toetamisel alustatakse rendihindade tõusu riski maandamiseks kõrgema toetuse maksmist 10-20 hektarist, mitte aga täitsa esimestest hektaritest. “Selle teema osas aga soovime, et ministeerium vaataks praeguse kava veelkord üle ja kasutaks väikeste ja keskmiste tootjate toetamisel suuremas mahus tootmiskohustusega seotud looma- ja kultuuripõhiste toetuste maksmist, mis on märksa sihipärasem võimalus väiketootjate toetamiseks,” selgitas koja juht.
Mahetoetuste puhul on ministeerium arvestanud koja ettepanekut vähendada mahepinna sihteesmärki, mis on vajalik selleks, et tagada praeguste mahetootjate jätkusuutlikkus ja et algse kavaga võrreldes saaks suuremas mahus toetada maheloomakasvatust. “Ministeerium on arvestanud meie ettepanekuga, et maheloomatoetusi tuleks maksta selle perioodiga võrreldes vähemalt samal tasemel. Ministeerium on selle finantseerimiseks viinud osa otsetoetuste eelarvest üle ÜPP teise sambasse, kuid katteallikaid oleks võinud piiratud eelarvet arvestades otsida ka maaelupoliitika meetmetest. Koja jaoks tekitab mahetoetuse puhul küsimusi, kuidas hakkab ühe aasta pikkuse kohustusega mahetoetuste maksmine praktikas välja nägema olukorras, kus ainuüksi mahepõllumajandusele üleminek eeldab sõltuvalt kultuurist 2-3 aasta pikkust üleminekuaega,” rääkis Sõrmus.
Praeguse kava kohaselt suunatakse esimese samba otsetoetustest üle 29% vahenditest keskkonna- ja kliimakavade rakendamiseks. “Soovime, et ministeerium vaataks selle kava veelkord üle, arvestades baastoetuse väga suurt langust ja ELi poolt seatud nõuet, et nn ökokavadele tuleb eraldada 25% otsetoetuste mahust. Meie hinnangul on näiteks küsitav, millist lisaväärtust annab karjatatava püsirohumaa toetus – meetme eesmärgi saaks tunduvalt väiksema halduskoormusega täidetud ka lihaveise- ja lambakasvatuse seotud toetuste ja maherohumaa toetuse suurendamise kaudu. Esimeses sambas kavandatud meetme „Ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal“ puhul leiame, et maksmise aluseks võetava andmekihi usaldusväärsus vajab veel praktikas kontrollimist, mistõttu soovitab koda selle meetme avamist pilootmeetmena. Praeguse seisuga on kava muutmisel võimalik baastoetuse määra tõsta ca 10 euro võrra, kui ökokavade osakaal otsetoetustest langetada 25% peale,” ütles Sõrmus.
EPKK juhatuse esimees palus Maaeluministeeriumil arvestada ka koja seisukohaga, mille kohaselt tuleks karjakasvatajate majandusliku jätkusuutlikkuse kindlustamiseks loomapõhiseid toetusi maksta vähemalt 100 ammlehma ning vähemalt 450 lamba- ja kitsega karjadele. Praeguses kava kohaselt makstakse seotud toetusi 5-55 ammlehma ja 10-100 lamba- ja kitsega karjadele. “Baastoetuse ühikumäära suure languse tingimustes tuleks üle vaadata toetatavate karjade suurus kõikide loomaliikide seotud toetuste puhul. Nt algselt oli suuremate piimakarjade puhul kavas toetada esimest 270 piimalehma, praegu vaid esimest 150. Kuigi koda pole varasemalt toetanud loomapõhiste toetuste diferentseerimist sõltuvalt karja suurusest, siis see osutub ilmselt vajalikuks arvestades ELi hiljutist nõuet, et 10% otsetoetustest tuleb väiksematele tootjatele ümber jagada,” rõhutas ta.
Tuleviku keskkonna- ja kliimaväljakutseid silmas pidades valmistab aga koja liikmetele muret, et eelnõus napib vahendeid keskkonnainvesteeringute toetamiseks, sest alates 2023. aastast meetme eelarve pea poole võrra väheneb.
Vaata Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktori Ants-Hannes Viira ettekannet SIIT.
Vaata Maaeluministeeriumi asekantsleri Marko Gorbani ettekannet SIIT.
Vaata EPKK juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse ettekannet SIIT.
