Põllumajandus-Kaubanduskoda, kes on viimaste aastate jooksul aktiivselt osalenud ÜPP strateegiakava 2023-2027 koostamise protsessis ning erinevatel töögruppide ja juhtkomisjonide kohtumistel teinud arvukalt ettepanekuid tuleviku meetmete ja poliitika kohta, saatis maaeluministrile koondi, kus tuuakse välja olulisemad ettepanekud ja seisukohad.
Uue perioodi ÜPP raames püütakse lahendada mitmeid väljakutseid, mis tulenevad ELi ambitsioonikatest eesmärkidest ja kokkulepetest nagu ELi kliimapakett, strateegia „Talust Taldrikule“, ELi elurikkuse strateegia, Nullsaaste strateegia, Metaani strateegia ja muud ELi raamdokumendid. Nõustume, et kliima ja keskkonna küsimused on järjest olulisema kaaluga, kuid ära ei tohiks unustada ÜPP teisi olulisi eesmärke nagu toidujulgeoleku kindlustamine, sh taskukohase hinnaga toiduainete stabiilne kättesaadavuse tagamine või maapiirkondade majanduse hoidmine ja töökohtade edendamine põllumajanduses ning toidutootmises.
Oleme samuti seda meelt, et kõikide toetuste puhul tuleb jälgida toetuste kumulatiivset mõju ettevõtjate konkurentsivõimele. Kahjuks on ÜPP strateegiakava sekkumiste hulk sedavõrd suur, et kavast arusaamine on tootjatele veel probleemiks. Üldiselt peaks lähtuma põhimõttest, et uus kava aitaks kindlustada nii mahe- kui ka tavatootjate, nii looma- kui ka taimekasvatajate, nii põllumajandusettevõtete kui toidutootjate majanduslikku jätkusuutlikkust keskkonnaalase jätkusuutlikkuse kõrval.
Arvestada tuleks ka asjaoluga, et I ja II samba vahel ei tekiks vastuolusid, mis on eelnevalt juba kokku lepitud. Samuti tuleb arvestada, et eelarvelised vahendid oleksid sammaste vahel tasakaalus – ühest sambast vahendite ja tegevuste üle tõstmine ei tohiks kaasa tuua ÜPP kogueelarve vähendamist.
Me ei kajasta käesolevas kirjas ÜPP strateegiakava paketi mahukuse tõttu kõiki varasemaid suuliselt või kirjalikult esitatud ettepanekuid, küll aga soovime siin välja tuua mõned seisukohad, mis vajaksid hiljutiste ELi kokkulepete valguses põhjalikku analüüsi ja ka täiendavaid arutelusid:
1. 10% ulatuses põllumajandustoetuse ümber jagamine väikestele maakasutajatele
EPKK hinnangul on noorte põllumajandustootjate ja peretalude (kuigi see mõiste pole täpselt sisustatud) toetamine ühise põllumajanduspoliitika raames väga vajalik, kuid selleks tuleks kasutada sobivaid ja eesmärgipäraseid meetmeid. Nii aitab väiksemate põllumajandusettevõtete majanduslikku jätkusuutlikkust tagada loomapõhine otsetoetus, mida on kavas proportsionaalselt suuremas mahus suunata just väiksema karjaga ettevõtjatele.
EPKK-d teeb murelikuks, et ELi vaatest on väike või keskmine talu kuni 66 hektari suurune, mis põllumajandusest peamist sissetulekut saavate Eesti peretalude puhul ei ole päris adekvaatne piir. 2020. aasta põllumajandusloenduse andmetel on keskmine maakasutus ettevõtte kohta 87 hektarit. FADN 2019. aasta andmetel on Eesti keskmise põllumajandusettevõtja maakasutus aga 130 hektarit. 30 piimalehmaga talu kasutab keskmiselt 102 hektarit põllumajandusmaad, 66 piimalehmaga talu aga 207 hektarit põllumajandusmaad. EPKK hinnangul on nende talude puhul tegemist suhteliselt väikeste ettevõtjatega, aga Euroopa metoodika järgi on nad keskmisest tunduvalt suuremad. Lihaveisekasvatuses kasutab FADN andmetel nt 53 loomühikuga (suurusgrupp 25-50 amme) talu keskmiselt 179 hektarit maad, kusjuures sellest 105 hektarit on renditud.
Eesti põllumajandustootjate kasutuses olevast maast üle 60% on rendimaad. Tunneme muret, mis juhtub rendihindadega, kui ELi nõudmise kohaselt maksta esimese 66 hektari eest kuni kaks korda kõrgemat hektaripõhist toetust. Arvestades, et 1920-1940 olid enamus taludest alla 50 hektari suurused, pigem isegi kuni 20 hektari suurused väiketalud, mille maid praegu tihti renditakse toonaste talunike pärijate poolt põllumajandustootjatele välja. Seega on üsna kindel, et esimeste hektarite kõrgem toetusmäär annab maaomanikele tugeva stiimuli rendihindade tõstmiseks, sest alati jääb alternatiiv oma maid ise üks kord aastas hooldada ja kõrgemat toetust saada. See on EPKK peamine mure seoses 10% ümberjaotava toetusega – näeme, et ümberjaotav toetus võib halvendada nii väiksemate kui ka suuremate põllumajandustootjate konkurentsivõimet. Välja on pakutud, et riski maandamiseks saab kasutada toetuste andmist vaid tegelikele põllumajandustoojatele, kuid senine praktika on näidanud, et selle mõiste sisustamine päriselus pole siiani õnnestunud. Palume Maaeluministeeriumi hinnangut, millised võimalused on tegeliku põllumajandustootja määratlemiseks Eestis nii, et toetused jõuaksid tegeliku tootjani. Ühe võimalusena pakub EPKK välja lahenduse rendihindade tõusu riski maandamiseks, kui kõrgemat toetust makstaks alates 10 või 20 hektarist, mitte aga esimeste hektarite eest.
10% ümberjaotava toetuse puhul on oluline, et ühes aastas tähendab see ligi 20 miljonit eurot. See on peaaegu sama palju kui Maaeluministeerium kavatseb anda praeguse eelnõu kohaselt pindalapõhisteks mahetoetusteks, mille suurusega pole mahetootjad seejuures rahul. Siinkohal rõhutame veelkord, et toetame väga nii noortalunike täiendavat toetamist kui ka nt loomapõhiste toetuste (nn seotud toetused) maksmist, millest võidavad just Eesti mõistes väiksemad ja keskmised talud. Samuti pooldame mahetootjate toetamist, kellest suur osa on väiketootjad. Eestis on olnud ka tavaks, et väiksemad ettevõtjad ja noortalunikud saavad eelise investeeringumeetmetes. EPKK hinnangul tuleks avada diskussioon, kas ja milliste meetmetega suudame tegelikult Eesti peretalude tulevikku kindlustada.
2. Tingimuslikkus
Juunis jõuti ELi tasandil põhimõttelise kokkuleppeni ka tingimuslikkuse nõuete osas. Oleme Maaeluministeeriumiga maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardite sisu küll arutanud, kuid viimasel ajal on ÜPP strateegiakava koostamise raames sellele teemale vähem pühendutud. Tingimuslikkuse standardite täpsemad nõuded ja rakendamise tingimused vajavad aga väga põhjalikku arutelu, sest nendel on suur mõju ka põhilise sissetulekutoetuse vajaduse hindamisele. Samuti tuleb ettevõtete majandusliku toimetuleku seisukohalt hinnata, kas Eesti valik suunata otsetoetustest ELi poolt nõutud 25% asemel ökokavadele 30%, on uues olukorras võimalik.
EPKK hinnangul on väga oluline, et ka edaspidi oleks Eesti põllumajandustootjatele kättesaadav laiapõhjaline keskkonnameede, nagu täna on seda keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM). See aitab veelgi enam suunata ettevõtjaid järgima keskkonnasõbralikke praktikaid ja edendama säästva tootmise põhimõtteid tavapõllumajanduses. Siinkohal tunnustame Maaeluministeeriumi, et ka uuel perioodil on plaanis KSM meetmega jätkata. Rõhutame, et KSM kui meede peab olema üles ehitatud selliselt, et see on kättesaadav võimalikult paljudele põllumajandustootjatele ning see peab olema põllumehe jaoks ka motiveeriv.
3. Mahepõllumajanduse tase
ELis on seatud ambitsioonikad eesmärgid ka mahepõllumajanduse osas, mis võivad kaasa tuua olulisi muutusi meie mahetootjate sissetulekutes. Oleme Eestis üsna lähedale jõudnud ELi mahepõllumajanduse 25% eesmärgile, mis on ELis 2030. aastaks poliitiliselt püstitatud. EPKK peab oluliseks, et 2023-2027 mahepõllumajanduse toetused peaksid aitama hoida meie praegust mahepõllumajanduse taset, samuti aitama kindlustada mahetootjate majandusliku jätkusuutlikkuse. Eriti teeb murelikus mahelooma toetuste vähenemine.
4. Keskkonnasõbraliku majandamise meede
EPKK on seisukohal, et talvise taimkatte nõude juures peavad paika jääma hetkel välja pakutud osakaalud 30% ja 50%. Osakaalu suurendamisel võivad põllumajandustootjad jääda hätta nõude täitmisega, kuna igal sügisel ei pruugi olla võimalik nii palju taliviljasid külvata. Lisaks on ettevõtteid, kes majandavad sellistel muldadel, mis ei võimalda suuremat talivilja osakaalu, sest puudub sobilik keskkond taliviljade talvitumiseks. Samuti on oht, et liiga suure talivilja osakaalu juures suureneb herbitsiidide kasutamise vajadus, kuna hakkavad levima erinevad talvituvad kõrrelised.
Säästlikku toitainekasutust soodustava abivahendi kasutamise korral peab EPKK oluliseks, et nõuet on võimalik täita ka täna tootjate poolt kasutatavate lahendustega. Olukorras, kus ettevõttes juba rakendatakse toitainete bilansi kalkulaatorit, ei tohiks tootjale tekitada nn topelthaldamise kohustust.
EPKK toetab tegevusi, mis aitavad vältida resistentsuse teket taimekaitsevahendite suhtes. Kuid EPKK-d teeb murelikuks nõue, mille kohaselt ei tohi tootja kasutada sama taimekaitsevahendi toimeainet samal põllul rohkem kui kaks korda. Selline nõue tekitab ebaselgust, sest valikuvõimalus turul saadaolevate erinevate toimeainete osas väheneb. Seetõttu leiame, et antud nõude puhul tuleb tagada piisav paindlikkus riskide maandamiseks ning kindlasti ei tohi nõue takistada tootjatel KSMi rakendamist. EPKK teeb ettepaneku lisada KSMi punkt, mille kohaselt ei kohaldata keeldu kasutada sama taimekaitsevahendi toimeainet samal põllul rohkem kui kaks korda kui taimekaitsevahendite registris alternatiivid puuduvad.
5. Ökoalad
Meetme kirjelduses on toodud, et ökoalaks määratletud lämmastikku siduva põllumajanduskultuuriga kasvualal on keelatud niitmine ja hekseldamine, kuni taotluse esitamise aasta 1. augustini. EPKK teeb ettepaneku teha erand teatud kultuuridele. Nt ristiku puhul tuleks niitmine ja hekseldamine teostada nimetatud kuupäevast varem, sest vastasel juhul pole võimalik sellele taliviljasid järele külvata.
Lisaks lämmastikku siduvate kultuuride kasvatamisele, oleme pööranud ökoalade meetme rakendamisel tähelepanu kahele olulisele küsimusele:
- Kuidas arvestatakse antud sekkumise puhul metsasuse erisusega, kui see uuel perioodil kehtima jääb?
- Kuidas plaanitakse antud meetme puhul vältida olukorda, kus hakatakse tekitama söötis põlde, kus midagi tegema ei pea ja kasvatatakse lihtsalt n-ö umbrohtu?
6. Ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal
EPKK leiab, et maksmise aluseks võetava andmekihi usaldusväärsus vajab veel praktikas kontrollimist ning soovitame meetme avamist pilootmeetmena.
7. Mesilaste korjeala
Palume meetmes selgemalt kirjeldada nõudeid kahest korjetaime liigist koosneva korjetaimede segu kohta. Lisaks pole selgelt välja toodud, mis ajani peab kultuur põllul olema.
8. Mulla- ja veekaitsetoetus
EPKK teeb ettepaneku mullakaitse toetuse puhul rohukamara uuendamise tegevustesse kaasata eksperdid, kes hindavad, millisel viisil on alal rohukamara uuendamist mõistlik teha. See võimaldab tegevustele paindlikult läheneda ja arvestada kohalike oludega. Teine võimalus on kohustuse perioodi jooksul lubada, kas üks kord freesimist või kaks korda randaalimist. Võrreldes freesimisega on randaalimisel mulla liigutamine ning sellega süsiniku eraldumine ja erosioonioht kordades väiksemad.
Pinnaveekaitse toetuse puhul leiab EPKK, et toetuse sihtrühm peab olema laiem ning kindlasti tuleb hõlmata ka nitraaditundlik (NTA) ja karstialad.
9. Väärtusliku püsirohumaa säilitamine
EPKK on seisukohal, et toetuse sihtrühmaks peavad olema põllumajandustootjad. Hetkel on selgusetu, mis on eraisikute saamata jäänud tulu. Lisaks palume täpsustada, millistele kriteeriumidele vastab väärtuslik püsirohumaa ja potentsiaalselt väärtuslik püsirohumaa.
10. Karjatatav püsirohumaa
Meetme toetuskõlblikkuse tingimustes on sätestatud, et taotlejal peab olema karjatavate loomade pidamiseks loomakasvatushoone. Selgusetuks jääb, kas loomakasvatushooneks loetakse ka varjualust. Juhul, kui nõudes on ettenähtud loomakasvatushoone, mis peab talveperioodil mahutama kõik veised, ei pääse enamik lihaveisekasvatajatest toetusele ligi, kuna sellised hooned puuduvad. Seni on investeeringutoetuse meetmega soodustatud just varjualuste ehitamist, mis aga ei mahuta kogu karja. Kuna meetme oluline sihtrühm on lihaveisekasvatajad, leiab EPKK, et nõuete sätestamisel tuleb lähtuda sellest, et meede oleks ka reaalselt tootjatele ligipääsetav.
EPKK leiab, et nõue, mis sätestab, et karjatatavad püsirohumaad tohib niita või hekseldada alates 1. septembrist, ei ole asjakohane. Loomade heaolu seisukohalt on oluline tagada loomadele kvaliteetne sööt. Seega on püsirohumaa niitmine söödaks või järelniitmine loomakasvatuses elementaarne. Selline tähtajaline piirang ei arvesta loomade heaoluga, kuna vanast rohust toodetud sööt ei ole söötmiskõlblik ega taga loomadele piisaval hulgal toitaineid. Lisaks soodustab järelniitmise mittelubamine rohundite ja parasiitide levikut, mis kahjustavad loomade tervist. EPKK teeb ettepaneku ühtlustada niitmisega seotud nõuded poollooduslikel kooslustel (PLK) seatud nõuetega.
11. Ühistuline tegevus
Tunnustatud tootjaorganisatsioonide loomise toetamisel oleme korduvalt pööranud tähelepanu toetuse taotlemise eelduseks sätestatud müügitulu miinimumväärtustele, mis peavad vastama Eestis kokkuostetava tooraine koguselistele piirmääradele, ei ole realistlikud. EPKK arvates ei ole piisavalt hinnatud sektorite võimekust nõutud mahus koostööd teha ega ka sektorite hetkeolukorda, põllumajandusühistute arvu ja nende müügitulude suurust. Samuti ei ole arvestatud piirkondlike eripäradega ning erinevate tootmisviisidega. Näiteks saartel pole ka kõikide tootjate koondumisel võimalik nõutud piirmäärasid täita. Mahe- ja tavatootmisele samade piirmäärade sätestamine piirab oluliselt mahetootjate tootjaorganisatsioonidesse koondumist. EPKK teeb ettepaneku vähendada sätestatud müügitulu miinimumväärtusi ning sellele vastavaid kokkuostetava tooraine koguselisi piirmäärasid. Lisaks teeb EPKK ettepaneku laiendada toetuse sihtgruppi tootajorganisatsioonide liitudele.
12. Investeeringud
ELi roheleppe ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks on kodumaistele toidutootjatele-töösturitele järgmise programmiperioodi ÜPP strateegiakavas seatud kõrged ootused, mis omakorda suurendavad oluliselt tootjate kohustusi panustada keskkonnahoidu ning kliima soojenemise pidurdamisse. PÕKA-s on välja toodud, et brutoinvesteeringud keskkonnasäästlike ja innovaatiliste tehnoloogiate rakendamiseks kasutuses oleva maa hektari kohta jäävad alla ELi keskmisele. Samas on kirjeldatud, et Eesti toiduainetööstused on madala konkurentsivõimega ning ELi keskmisest väiksemad, mistõttu nad ei suuda investeerida tootearendusse ega innovatsioonitegevusse. Võttes arvesse kodumaise toidutootja-töösturi konkurentsivõimet võrreldes ELi keskmisega, teeb EPKK ettepaneku järgmisel programmiperioodil jätkata investeeringute, mille eesmärk on panustada keskkonnahoidu ning kliima soojenemise pidurdamisse, toetamist tagastamatu abi vormis.
EPKK arvates on oluline jälgida, et uue perioodi ÜPP toetaks põllumajandustootmise jätkusuutlikkust, tagaks tootmispiirangute piisava kompenseerimise ja soodustaks investeeringuid keskkonnasõbralike praktikate rakendamiseks. Tuleviku keskkonna- ja kliimaväljakutseid silmas pidades valmistab meile muret, et eelnõus napib vahendeid keskkonnainvesteeringute toetamiseks, sest alates 2023. aastast meetme eelarve pea poole võrra väheneb.
13. Loomade heaolu ja tervise edendamise meetmed
Meetmed, mis parendavad loomade heaolu ja tagavad hea tervise on väga vajalikud. EPKK leiab, et looma heaolu ja tervise edendamise meetmed peavad olema kättesaadavad võimalikult paljudele põllumajandusloomade pidajatele, piiramata toetust loomade arvu või loomaliigi suhtes.
14. Põllumajanduse ja toidusektori müügivõimekuse tõstmine
Müügivõimekuse tõstmine aitab suurendada tootjate konkurentsivõimet ning on vajalik meede eelkõige väheneva turuarendustoetuse eelarve valguses. Siiski tuleb ka siin hinnata, millised tegevused aitavad tõsta tootjate ja töötlejate müügivõimekust ning edendada Eesti toidu eksporti.
