Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu kohtub täna, 17. juunil maaeluministri ja ministeeriumi ametnikega Kisla seafarmis, et arutada sektori murekohti ja eelseisvaid ülesandeid. Tootmiskulude kiire tõus on suureks väljakutseks kodumaise seakasvatuse jätkusuutlikkusele.
Kisla seafarm avab täna üle pika aja erandkorras oma uksed kõrgetasemelistele külalistele, kelle hulgas on maaeluminister Urmas Kruuse, Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler kantsleri ülesannetes Marko Gorban ja toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk. Seakasvatusega on oodatud tutvuma ka teemast huvitatud ajakirjanikud.
Eesti Tõusigade Aretusühistu tegevjuht Anu Hellenurme ütles, et kohtumisel otsitakse lahendusi, kuidas kodumaine seakasvatus suudaks vaatamata keerulisele turuolukorrale vee peale jääda ja edasi areneda. „Sealihatootjad loodavad kohtumisel saada vastuseid küsimusele, millised on riigi ootused kodumaise sealiha tootmisele. Tänane pingeline olukorda seakasvatussektoris paneb meid küsima, kuidas koos luua võimalusi nii Eesti inimeste toidulaua katmiseks kui ekspordiks? Sõltuvalt riiklikest otsustest on ka mitmeid tegevusstsenaariume,“ rääkis Hellenurme. „Kindlasti huvitab sektoris tegutsevaid ettevõtjaid, millised toetusvõimalused avanevad seakasvatusele järgmisest aastast rakendatavas uues ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavas ja milliseid lahendusi seakasvatussektoris näeb Maaeluministeerium süveneva kriisi valguses.“
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus peab maaeluministri ja seakasvatajate vahetut kohtumist loomapidamiskeskkonnas väga oluliseks, et luua paremat mõistmist igapäevase tootmise väljakutsetest. Rangete bioohutuse nõuete tõttu on ettevõtteväliste inimeste juurdepääs seakasvatustesse olnud pikki aastaid äärmiselt piiratud. „Eesti võime ennast sealihaga varustada on alates 2014. aastast, mil sigade Aafrika katk ja sellega seotud majandusprobleemid Eestisse jõudsid, oluliselt halvenenud. Viimase aasta jooksul on söödahinnad kiiresti tõusnud ja sealiha turuhind ei suuda tootmiskulusid katta, mistõttu on Eesti seakasvatuse jätkusuutlikkus tõsise löögi all,“ osutas sektori murekohale Sõrmus.
„Ülimalt tervitatav on, et üle pika aja on külalistel võimalik oma silmaga vaadata, kuidas Eestis kasvatatakse maailmatasemel sigasid. Praktilise tootmisega tutvumine annab kindlasti parema arusaama, millised on seakasvatajate igapäevased tegevused sigade heaolu tagamisel. Ühiskond muutub loomade pidamistingimuste osas üha nõudlikumaks, samas on vaja realistlikult hinnata, millised on nõuete karmistamisega seotud kulud ning kuidas riik saab heade pidamistingimuste tagamisele kaasa aidata,“ lisas koja juht.
Eesti suutis viimati siseturu tarbimise katmiseks piisavalt sealiha toota 2014. aastal, mil nii sealiha tootmine kui tarbimine oli 48,7 tuh tonni. Seejärel toimus mitme aasta jooksul isevarustatuse taseme langus. 2017. aastal suutis kodumaine sealiha ära katta vaid 72% siseturu vajadusest. Viimastel aastatel on sealiha tootmine küll aasta-aastalt pisut suurenenud, kuid möödunud aastal suutis kodumaine tootmine katta 81% siseturu tarbimise mahust. 2021. aastal toodeti Statistikaameti andmetel Eestis 45,5 tuh tonni sealiha ja tarbimine oli mullu kokku 55,9 tuh tonni. Möödunud aastal eksporditi 24,2 tuh tonni sealiha ja imporditud sealiha maht ulatus 34,6 tuh tonnini.
