Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu komitee kiitis 2. aprilli kohtumisel heaks raporti ELi ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade kohta, mis käsitleb uusi ELi otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste reegleid pärast 2020. aastat (üks kolmest ÜPP tulevikku puudutavast määrusest).
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse sõnul teeb põllumajanduskojale muret, et parlamendi põllumajanduskomisjoni arvates peaksid liikmesriigid piirama põllumajandustootjatele makstavaid otsetoetusi ettevõtte kohta 100 000 euro tasemel ja liikmesriigid võivad põllumajandustootjatel lubada enne toetuste vähendamist maha arvata vaid 50% põllumajandustegevusega seotud tööjõukuludest. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt oleks ettevõtetel lubatud enne toetuste vähendamist tööjõukulud maha arvata täies mahus. Europarlamendi ettepanekul saab aga enne otsetoetuste vähendamist toetustest maha arvata ka nn esimese samba ökokava ja noortalunike lisatoetuse, mis võib anda teatud lisaruumi Eesti oludele ja ettevõtete struktuurile vastava põllumajanduspoliitika kujundamiseks.
Samuti on problemaatiline komitee poolt heaks kiidetud seisukoht, mille kohaselt tuleks vähemalt 5% otsetoetustest suunata väikestele ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele spetsiaalse hektaripõhise lisamakse kaudu. Kuigi liikmesriigid võivad nn cappingu vältimiseks valida võimaluse, et vähemalt 10% otsetoetuste eelarvest suunatakse ümberjaotava toetusena väikestele ja keskmistele tootjatele, on ka see Eesti kontekstis problemaatiline. Sõrmuse sõnul annab nn esimeste hektarite toetusmäära tõstmine hoogu maa rendihindade kasvule, mis on kahjulik kõikidele tootjatele. Väiketootjaid saaks palju eesmärgipärasemalt toetada ÜPP maaelu arengu vahendeid kasutades.
Vähemalt 2% riigi otsetoetuste eelarvest tuleks suunata noortele põllumajandustootjatele (lisatasu hektari kohta esimese seitsme aasta jooksul). Noortele põllumajandustootjatele tuleks täiendavat toetust anda ka maaelu arengu vahenditest.
Parlamendiliikmed soovivad ka, et liikmesriigid kasutaksid maaelu arengu raha konkreetsete meetmete jaoks, mis soodustaks naiste osalemist maapiirkondade majanduses.
Komisjon leidis, et nn uue tulemuste saavutamise mudeli rakendamist, mis põhineb liikmesriikide koostatud ja ELi komisjoni poolt heaks kiidetud strateegilistel plaanidel, tuleks edasi lükata ühe aasta võrra kuni 2022. aastani, et anda rohkem aega uue süsteemiga kohanemiseks.
Parlamendiliikmed soovivad eraldada vähemalt 30% maaelu arengu eelarvest keskkonna- ja kliimameetmetele ning mitte vähem kui 20% otsetoetustest nn ökokavadele. Need vabatahtlikud ökokavad peaksid toetama mitte ainult keskkonda, vaid ka loomade heaolu.
Parlamendiliikmed kiitsid heaks komisjoni kava kohustada kõiki liikmesriike looma põllumajandusettevõtete nõustamisteenuseid, et teavitada põllumajandustootjaid kõigist toetustega seotud nõuetest ja tingimustest, viisidest, kuidas vältida antimikroobset resistentsust ja innovatsioonitoetustest ning digitaalsete tehnoloogiate kättesaadavusest. Korralikult koolitatud nõustajad peaksid aitama põllumajandustootjatel parandada konkurentsivõimet, tootmist ja keskkonnasõbralikkust, nõustada tootjaid tootjaorganisatsioonide ja tööohutuse alal, aidata alustavaid ettevõtjaid või tootmissuunda muutvaid ettevõtjaid. Nõuandeteenistus peaks aitama põllumeestel vähendada väetiste kasutamist, parandada toitainete säästvat majandamist ja kohaneda kliimamuutustega.
Liikmesriigid peaksid määratlema aktiivsed põllumajandustootjad, st isikud, kes on abikõlblikud ELi otsetoetuste saamiseks, tagamaks, et toetust ei anta neile, kelle põllumajanduslik tegevus on vaid vähene osa nende üldisest majandustegevusest. Selline määratlus peab säilitama ELi peretaludel põhineva põllumajandusmudeli.
Parlamendiliikmed kiitsid heaks komisjoni ettepaneku lubada 15% otsetoetuste eelarve ülekandmist maaelu arengu eelarvesse, kuid lisasid tingimuse, et ülekantud raha tuleb kasutada keskkonnameetmete rahastamiseks. Ühtegi teist vahendite üleviimist esimesest sambast teise ei tohiks lubada. Maaelu arengukava vahendeid tohib nende arvates aga suunata otsetoetuste sambasse vaid 5% ulatuses (Euroopa Komisjoni ettepanekus lubatakse üle kanda 15% vahenditest). Osadele liikmesriikidele tuleks aga teha selles osas erand (ei puuduta Eestit).
Põllumajanduskomisjoni nn strateegiliste kavade määruse muudatused kiideti teisipäeval heaks 27 poolt- ja 17 vastuhäälega, erapooletuid oli üks.1. aprillil kiitsid Euroopa Parlamendi liikmed heaks ÜPP reformiga seotud ühise turukorralduse eeskirjad.
Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjoni poolt heaks kiidetud tekstile peab heakskiidu andma parlamendi täiskogu. See saab juhtuda alles pärast 23.-26. maini toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi. Euroopa Parlamendi president koos kõikide fraktsioonide juhtidega võib seejärel otsustada teksti täiskogule edastada. Vastasel juhul peab Euroopa Parlamendi uue koosseisu põllumajanduskomisjon asja uuesti arutama.
Euroopa põllumeeste ja ühistute katusorganisatsioon Copa-Cogeca märkis oma avalduses, et põllumajanduskomisjoni seisukoht on heaks aluseks aruteludele Euroopa Parlamendi järgmise koosseisu poolt. Copa-Cogeca väljendas kahetsust, et parlamendi liikmed otsustasid toetada kohustuslikku toetuste piiramist ettevõtete tasemel, mis ei arvesta liikmesriikide põllumajandusstruktuuride erisustega.
EP põllumajanduse komitee hääletas 1. aprill ka ühtse turukorralduse määruse üle (29 liiget poolt, 7 vastu, 1 erapooletu). Üheks olulisemaks muudatuseks on võimalus rakendada tootmismahtude vabatahtliku vähendamise kava piimasektorile (rakendati 2015-2016 kriisi ajal) lisaks ka teistele sektoritele. Samuti on kavas suurendada turu läbipaistvust.
