Euroopa Komisjon avaldas täna teatis ELi ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta pärast 2020. aastat. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul on positiivne, et teatises käsitletakse ka ebavõrdsete otsetoetuste teemat.
“Oleme kohtumistel Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku Phil Hogani ja teiste poliitikakujundajatega ebavõrdsete konkurentsitingimuste probleemi alati rõhutanud. Heameel on tõdeda, et see teema pälvib ka uue perioodi ettevalmistamisel tugevat poliitilist tähelepanu,” ütles põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Teatises öeldakse, et “vähendada tuleks liikmesriikide vahelisi erinevusi seoses ÜPP raames antava toetusega. Ehkki tuleb tunnistada suhteliste tööjõukulude ja maa hinna suuri erinevusi ning varieeruvat põllumajanduslikku potentsiaali ELi eri piirkondades, seisavad kõik ELi põllumajandustootjad siiski silmitsi sarnaste probleemidega, mis on seotud turukõikumiste, keskkonna ja kliimaga.”
Sõrmuse sõnul võivad Eesti põllumajanduse konkurentsivõimet kahjustada komisjoni teatises pakutud ettepanekud, mis käsitlevad võimalust kehtestada otsetoetustele kohustuslik ettevõttepõhine piirmäär, vähendada toetust suurematele põllumajandustootjatele või keskenduda ümberjaotavale toetusele. “Põllumajanduspoliitika eesmärgiks peaks olema asjakohaseid meetmeid kasutades kõikide põllumajandustootjate konkurentsivõime kindlustamine sõltumata ettevõtte suurusest, otsetoetuste ümberjaotamine seda eesmärki saavutada ei aita. Vastupidi, sellel võivad olla näiteks väga negatiivsed mõjud põllumaa rendihindadele,” rõhutas koja juht.
Ühise põllumajanduspoliitika uut tulemustele orienteeritud arhitektuuri kommenteerides rõhutas Sõrmus, et vajame tugevat ühist põllumajanduspoliitikat, mis sätestaks ühised ja lihtsad reeglid ELis. Põllumajanduskoda tervitab komisjoni kava lihtsustada ühist põllumajanduspoliitikat, samas vajab täiendavat analüüsi, kas komisjoni poolt pakutud uus keskkonnahüvede pakkumise mudel aitab sellele kaasa või muudab ÜPP veelgi keerulisemaks.
