19. mail toimus Brüsselis Euroopa Komisjoni otsetoetuste ja rohestamise nõuandva komitee koosolek, millel osales EPKK esimees Roomet Sõrmus. Koosolekul põhjustas teravat arutelu komisjon kava keelata taimekaitsevahendite kasutamine ökoloogilise kasutuseesmärgiga aladel rohestamise raames.
Keskkonnaorganisatsioonide jaoks on see ainuõige samm, põllumehed hoiatasid selle nagatiivse mõju eest proteiinikultuuride kasvatusele. Samuti on liblikõielistel väga positiivne mõju mulla struktuurile, lämmastiku sidumisele, väetiste kasutamise vähenemisele jne.
EPKK esindaja rõhutas, et kuigi rohestamise alad moodustavad 10% kogu ELi põllumajanduspinnast (nõutud 5% asemel), siis analüüsis tuleks minna ettevõtete tasemele, sest väljakutsed rohestamise nõuete rakendamisel erinevad tootmistüübiti. Samuti rõhutas EPKK esindaja piimakriisi ja püsirohumaade säilitamise kohustuse probleeme, mis Euroopa Komisjoni esindaja sõnul on juba teadvustatud ning nõukogu ja parlament on teinud ettepanekuid selle olukorra lahendamiseks.
Pikemalt:
Komisjon esitas määruse ÜPP ja selle rohestamise nõuete rakendamise lihtsustamiseks 15. veebruaril. Parlamendil ja nõukogul oli 2 kuud eelnõu tagasilükkamiseks, seda pikendati 2 kuu võrra, mis saab läbi juunis. Suurimaid küsimusi on tekitanud pestitsiidide kasutamise keelamine liblikõieliste kasvatamisel (rohestamise aladel).
Keskkonnaorganisatsioonid rõhutasid, et taimekaitsevahendite kasutamise keelamine ökoloogilistel fookusaladel on ülioluline ja saab näha, kuidas Euroopa Parlament hääletab. Algselt olid rohestamise ettepanekud mõeldud elurikkuse soodustamiseks, mistõttu ei saa silmas pidada vaid proteiinisöötade väliskaubanduse tasakaalu, peame vaatama ka elurikkuse tasakaalu. Mahetootjad küsisid, miks ökoloogilistel sihtaladel ei keelatud lisaks taimekaitsele ka mineraalväetiste kasutamine.
Copa rõhutas, et soovitakse lihtsustada, kuid oleme väga mures pestitsiidide keelu pärast ja selle mõju pärast proteiinisöötade tootmisele. Praegu tundub, et isegi kui parlament ja nõukogu kiidavad komisjoni rohestamise muudatused heaks, siis ei jää piisavalt aega, et seda saaks rakendada alates 2018. aastast.
Samuti rõhutasid Copa esindajad, et liblikõielistel on oma iseloomust tulenevalt suur kasu elurikkusele, lämmastiku sidumisele, nende juurestik parandab mulla struktuuri jne. Taimekaitsevahendeid ei kasutata lihtsalt niisama, nt soja kasvatamisel on vajalik see varases kasvufaasis, et toime tulla umbrohuga. Kui võtame võimaluse taimekaitsevahendite kasutamiseks, siis pole rohestamine enam integreeritud tootmisesse (liblikõieliste kasvatus kahaneb) ja mõjutab põllumeeste konkurentsivõimet. Cogeca esindaja rõhutas, et pestitsiidide keelamine suurendab valgukultuuride importi ja viib keskkonna probleemid Euroopast kolmandatesse riikidesse. Noortalunikud (CEJA) rõhutasid, et taimekaitsevahendite keelamine ökoaladel ei saa toimuda üle öö.
Komisjoni esindaja selgitas, et rohestamise eesmärgiks on elurikkuse suurendamine. Peame õppima esimeste rakendusaastate kogemustest. Miks põllumehed kasutavad vahekultuuride kasvatamisel pestitsiide, neid kasvatatakse vaid lühiajaliselt!? Hinnang näitas, et põlumehed on ökoalade alla pannud 10% pindadest, kuigi nõue oli 5%, mis näitab, et põllumehed ei sõltu nõude täitmisel vaid liblikõieliste kasvatamisest.
BeeLife esindaja rõhutas, et vahekultuurid tuleks sissekünda/koristada enne, kui need hakkavad õitsema, et mesilased ei puutuks kokku taimekaitsevahenditega.
OMNIBUS määruse kohta märgiti, et nõukogus ja parlamendis on tehtud palju ettepanekuid muudatusteks. Nõukogu ja parlament on teinud samasuguse ettepaneku püsirohumaade definitsiooni muutmiseks. Parlamendi ettepanekud on veel kinnitamisel. Komisjoni jaoks on oluline ÜPP alusmääruste teatud stabiilsus. Komisjon ei saa praegu kommenteerida parlamendi ja nõukogu muudatusettepanekuid, kui kindlasti ei soovi Komisjon, et ÜPP reformiga sisse viidud keskkonnakaitse aspekte lahjendatakse. Copa rõhutas oma sõnavõtus, et kui muudetakse püsirohumaa mõistet, siis võib see osades liikmesriikide mõjutada rohumaade osakaalu tasakaalu ja tekitada lisaprobleeme.
Rohestamise nõuete rakendamise kahe aasta pikkune kogemus
Copa rõhutas pärast komisjoni ettekannet, et imestama panevad komisjoni märkused, et liblikõieliste kultuuridega probleeme pole, kuna 5% asemel on põllumehed loonud 10% ökoalasid. EPKK esindaja rõhutas, et peame minema farmi tasemele, erinevatel tootmistüüpidel on väga erinevad olukorrad, segatootjate jaoks pestitsiidide keeld võib-olla väga suurt mõju ei avalda, aga spetsialiseerunud teraviljakasvatajate jaoks on sellel selge mõju. Samuti rõhutas EPKK probleeme seoses püsirohumaade säilitamise kohustusega, mis takistab turule orienteeritust.
Copa esindajad rõhutasid ka rohestamise kliimaaspekte, liblikõielistega parandame muldade struktuuri, vähendame väetiste kasutust jne. Silmas tuleb pidada ka puhverribade ja maastikuelementide deklareerimisega seotud bürokraatiat, mistõttu põllumehed pole neid alasid ka deklareerinud, kuigi need on tegelikult olemas. Kui vaataksime tegelikku olukorda, siis oleks pilt teine ja muude ökoalade osakaal tegelikult suurem. Läti esindaja rõhutas, et on ju suurepärane, et 5% asemel on meil tegelikult 13% pinnast ökoalade all. Peame silmas pidama kõiki kasusid, mida rohestamine pakub, sh nt toitainete lekke vähenemist, mullakvaliteedi paranemist jne.
Komisjoni esindaja selgitas, et analüüs ei lähe tõepoolest ettevõtte tasemele. Probleemid seoses piimakriisi ja püsirohumaade säilitamise kohustusega on teada probleem, selle kohta on teinud nii nõukogu kui parlament ettepanekud ja eks näis, kuidas sellega läheb.
Greenpeace esindaja rõhutas, et pole õige jätta muljet, nagu liblikõielisi saaks kasvatada vaid ökoaladel. Peame mõistma, et ökoloogilised sihtalad on selleks, et suurendada elurikkust ja jutt on vaid 5% aladest. Muidugi oleme selle poolt, et valgukultuuride importi vähendada. Kui räägime vaid taimekaitsest, siis on see väga ärevaks tegev tarbijate ja ühiskonna seisukohalt. Oleme valmis põllumajandusse panustama, aga peab olema selge, mille eest maksame. Peab olema näha, et põllumajandussektor on valmis panustama. Mahepõllumajandus tõestab, et tootmine ilma pestitsiidideta on võimalik.
Ökoloogilise kasutuseesmärgiga alade rakendamise hindamisest
2017. aasta märtsis avaldatud komisjoni aruanne arendab edasi 2016. aasta rohestamise läbivaatamist. Kõige suurem kasu elurikkusele ja ökosüsteemiteenustele on maastikuelementidel ja kesal, kõige väiksem püüdekultuuride kasvatamisel. Ökoalade kasu sõltub ka majandamise praktikatest.
Copa esindaja Saksamaalt rõhutas, et ökoribade, põlluäärte ja maastikuelementide kasutamist rohestamise raames takistab väga keeruline rakendamine. Põllumehed lihtsalt ei julge neid meetmeid valida rohestamise raames ja pigem võetakse nendele aladele kohustused põllumajandus-keskkonna meetmete raames. 10% ökoalasid näitab, et põllumehed on väga pühendunud sellele teemale – osades liikmesriikides pole isegi võimalus rohestamise raames valida ribade jms rakendamist, teistes liikmesriikides on suur hirm bürokraatia ees. Ainus lahendus on keerukamate ökoalade elementide rakendamise oluline lihtsustamine ja riskide vähendamine. Copa esindaja Lätist rõhutas, et oleks hea analüüsida, milline tegelikult maastik Euroopas välja näeb – maastikuelemendid on tegelikult olemas, isegi kui neid ei deklareerita.
Komisjoni vaade kontrollikoja ettepanekutele seoses nõuetele vastavuse süsteemiga
Kontrollikoda on teinud komisjonile ettepaneku ÜPP 2020+ raames arendada edasi indikaatoreid nõuetele vastavuse süsteemi hindamiseks ja selle mõju ettevõtte tasemel. Komisjoni töögrupp leidis, et osades liikmesriikides jätab kontrollisüsteemide toimimise tõhusus soovida. Seega indikaatoriks ei sobi kindlaks tehtud mittevastavuste arv.
Kontrollikoda leidis ka, et komisjon peaks parandama nõuetele vastavust puudutavate reeglite rikkumisi puudutava info jagamist asjaomaste ametkondadega, et saaks kindlaks teha rikkumise põhjused ja parandada süsteemi. DG Agri kavatseb kaasata keskkonna peadirektoraadi nõuetele vastavust puudutavatesse audititesse, et arusaam nõuetele vastavuse toimimisest paraneks.
Komisjon pole nõus kontrollikoja soovitusega nõrgendada kontrollide läbiviimist. Komisjon leiab, et nõuetele vastavuse süsteemi ülevalpidamine pole liikmesriikidele tekitanud suurt lisakulu, kuna olemas pidid olema varasemad süsteemid, mis jälgisid seaduste järgimist farmides. Kontrolle viiakse läbi 1% põllumeeste juures, mis pole eriti suur osakaal, sama farmi kontrollimine mitu korda ei ole eriti tõenäoline. Minnakse suunas, et kohapealsed kontrollid peavad muutuma riskipõhiseks.
Komisjon analüüsib nõuetele vastavuse ja rohestamise nõuete kattumist ning püüab tuleviku ÜPP kujundamisel leida rohkem sünergiaid rohestamise ja kohustuslike majandamisnõuete vahel. Ühtlustada tuleks ka karistuste rakendamist ELis. Copa esindajad rõhutasid arutelu käigus, et sanktsioonid nõuete rikkumisel peavad olema proportsionaalsed, täna nad pahatihti pole.
Copa-Cogeca vaade rohestamisele
Põllumehed on valmis panustama rohestamisse juhul, kui nad suudavad säilitada konkurentsivõime. Vastasel korral nad peaksid tegevuse lõpetama. Rohestamise nõuded peaksid olema sellised, mis on kasulikud nii ettevõtte majandamise kui keskkonnakasu seisukohalt. Rohestamine peab olema lihtne, toimiv ja ei tohi tekitada bürokraatiat. Samuti paindlik nii põllumeeste kui rakendusasutuste jaoks. Olulised on stiimulid ja õiglane tasu avalike hüvede eest. Kindlasti on oluline, et karistused reeglite rikkumise eest oleksid proportsionaalsed.
BirdLife ja EEB vaade rohestamisele ja ÜPP-le
Vaja oleks ÜPP toimimise hindamist. ÜRO säästva arengu eesmärgid on üks põhilisi juhiseid, millest poliitika kujundamisel peab lähtuma. Tänane ÜPP vajab põhjalikku ülevaatamist. Keskkonnaorganisatsioonid on usu kahe sambalisse ÜPP-sse kaotanud.
Digitaliseerimise kasutamise võimalused põllumajanduses
Komisjoni esindaja tutvustas arenguid, kuidas infotehnoloogia lahendusi saab kasutada ÜPP rakendamise lihtsustamiseks. Viimasel ajal on selles valdkonnas toimumas kiired arengud.
EPKK esindaja rõhutas oma sõnavõtus, et põllumajandustootjad seisavad iga päev silmitsi väga komplekssete otsustega tootmise korraldamiseks. Ilma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamiseta pole mõeldav ressursse, muldasid ja keskkonda laiemalt säästva täppisviljeluse rakendamine. Selle eelduseks on digitaalsete lahenduste kasutamise soodustamine põllumeeste hulgas. Täppisviljeluse potentsiaal avaldub läbi mulla-, väetamis-, taimekaitse- ja saagiandmete integreerimise, mille eelduseks on muu hulgas riiklikes andmebaasides sisalduvate andmete kättesaadavuse, liikuvuse ja kasutusmugavuse parandamine. Soodustada tuleks lahendusi, mis võimaldaks riiklikes andmebaasides sisalduvate suurandmete kasutamist põllumeeste igapäevases majandustegevuses, kasutades selleks era- või riigisektori poolt pakutavaid tarkvaralisi lahendusi.
Arutelu käigus rõhutasid nii keskkonnakaitsjad kui Copa esindajad ohtusid, mis on seotud andmekaitse ja andmete omamisega, samas nähti digitaliseerimises suuri võimalusi.
Copas toimunud kohtumist ettevalmistaval koosolekul rõhutas Copa teravilja töögrupi esimees Max Schulman kaugseire võimalusi tulevikuks nii riigi, piirkonna, ettevõtte kui põllu tasemel. Copernicus – paljud pildid on juba olemas. Neid pilte saab kasutada ka esimese sammuna täppisviljeluse arendamisel. Kõne all on olnud 1 ha tasemel täpsus, kuigi tegelikult on võimalik minna ka 0,5 ha tasemele. See annab makseagentuurile võimaluse hinnata, mis kultuure kasvatatakse, sh ka muutuseid põldudel aasta jooksul. Selle tehnikaga saaks rakendada ka varase hoiatamise süsteemi, nt et kahe nädala pärast peab olema niidetud. Kaugseire on ka seotud aruteludega ökosüsteemiteenuste pakkumisega farmi tasemel. Samuti küsimusega, et toetused seotakse keskkonnavaldkonna tulemustega. Väljakutseid on, kuidas kõike praktikas rakendada, sh tarkvarafirmade poolt. Samas on digitaliseerimine suur võimalus, et muuta ÜPP lihtsamaks. Oluline on just töötada varase hoiatuse süsteemide suunas. Kindlasti tuleb arutada suurandmete kasutamise küsimusi (kes ja millal neid kasutada saab). Esimene samm on tehnoloogiliste võimaluste kasutamise tundma õppimine ja testimine.
Komisjonil on suur surve kontrollikoja poolt, et kasutada digitaliseerimise võimalusi ÜPP edasiarendamisel (sh Copernicuse andmete kasutamiseks). Põllumeeste poolt on soov, et kohapealseid kontrolle vähendada ja suurendada paindlikkust.
Ettekanded:
Review and state of play of Greening after two years of implementation
Copa-Cogeca: Greening in the future CAP: delivering objectives and making it simple for users
