11. märtsil toimub Euroopa Komisjoni põllumajandusturgude ühises komitees hääletus, millel otsustatakse piimakvoodi ületamise eest makstava trahvi tähtaegade pikendamise üle. Komisjon on teinud ettepaneku, mille kohaselt võivad liikmesriigid tootjatelt kvooditrahvi kokku koguda intressivabade osamaksetena kolme aasta jooksul.
Ettepaneku esimene arutelu toimus 26. veebruaril. Usutakse, et rakendusmäärus võetakse vastu ja avaldatakse veel enne 31. märtsi ehk enne kvoodisüsteemi kaotamist. Trahvimaksete ajatamise ettepanek puudutab 2014/2015 kvoodiaastat ja selle üle käivad veel arutelud Euroopa Komisjoni sees. Ettepaneku heaks kiitmine leevendaks komisjoni hinnangul oluliselt piimahinna langusest tulenevate makseprobleemidega hädas olevate tootjate finantskoormust.
Trahvi maksmine tootjate poolt toimuks kolmes osas: esimene makse enne 1. oktoobrit 2015, teine makse enne 1. oktoobrit 2016 ja viimane makse enne 1. oktoobrit 2017. Eelnõu kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et pakutud osamaksete kavast saaksid kasu põllumajandustootjad, mitte kokkuostjad. Eelnõu kohaselt peavad kokkuostjad (otseturustuse korral tootjad ise) enne iga aasta 1. oktoobrit maksma asjakohasele ametkonnale tasu summa, mis on kindlaks määratud liikmesriigi poolt kehtestatud reeglitega.
4. märtsil põllumajandusministeeriumis toimunud piimastrateegia töögrupi kohtumisel rõhutas põllumajandusminister Ivari Padar, et kvooditrahvi ajatamine kolme aasta peale on riigile vabatahtlik ja selle rakendamine sõltub koalitsioonilepingust. Vaatamata sellele, et tootjatel on trahvi skeemi rakendamise korral võimalik maksta kolme aasta jooksul, peab riik trahvi selle aasta novembris korraga ära maksma. Maksete ajatamise korral tuleb arvestada riigiabi reegleid – kehtib vähese tähtsusega abi reegel, mille kohaselt on põllumajandustootjatel kolme aasta jooksul võimalik maksimaalselt saada 15 000 eurot abi, abi arvestuses lähevad arvesse vaid makselt arvestatud intressid.
Copa-Cogeca peasekretär Pekka Pesonen tervitas trahvimaksete ajatamist. Pesoneni sõnul on tuleks piimatootjate olukorra leevendamiseks siiski rohkem teha. Peamiste piima tootvate riikide Hollandi, Taani, Iirimaa ja Austria jaoks on need maksed raske koorem kanda. Pesonen rõhutas, et piimandussektor annab oma 7 miljardi euro suuruse piimatoodete ekspordiga olulise panuse EL majanduskasvu. “Sektori dünaamiline areng tagab majanduskasvu ning loob töökohti. Piimakvoodi trahvidena kogutud makseid tuleks kasutada investeeringute toetamiseks,” ütles Pesonen.
Piimatarned Eestis vähenevad, kuid kvooditrahv on siiski tõenäoline
Kalev Karisalu, Põllumajandusministeerium
Keskmiselt on 2014/15 kvoodiaasta 10 esimese kuuga Eestis tarnitud piima 4,02% rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga ning eeldusel et ka järelejäänud 2 kuu tarned suureneks sama keskmise protsendi võrra, ulatuks kvoodi ületamine 3,4%-ni ning ületamise tasu oleks kokku ca 6,4 miljonit eurot. Viimastel kuudel on tarned eelmise aastaga võrreldes aga kiirenevalt kahanenud ning järelejäänud kuudel see kahanemine eeldatavasti kiireneb veelgi. Seetõttu väheneb ka oodatav ületamise maht.
Eeltoodut arvestades tundub põllumajandusministeeriumi hinnangul jätkuvalt kõige tõenäolisem, et kvoodiaasta lõppedes ületatakse kvooti 1-2%. Tasu suurus oleks sellel juhul 1,9-3,8 miljonit eurot.
Olukorra näitlikustamiseks olgu toodud paar stsenaariumi: Kui veebruaris tarned vähenevad 5% ja märtsis 10% eelmise aasta vastavate kuude tarnetega võrreldes, siis oleks kvoodi ületamine 1,4% ja kokku tuleks maksta 2,7 miljonit eurot trahvi. Kui veebruari tarned väheneksid 4% ja märtsis 6% eelmise aasta vastavate kuude tarnetega võrreldes, siis oleks kvoodi ületamine 1,8% ja tasu kokku 3,5 miljonit eurot.
Selleks, et Eesti kvoodipiiri ei ületaks, peaks järelejäänud 2 kuu kogutarned olema eelmise aasta tarnetest 16% väiksemad.
Trahvi suurus ettevõtte tasemel
Kvoodiaasta 10 kuu andmete põhjal ulatusid tootjate individuaalsete kvootide ületatud osad kokku 41 200 tonnini ja alatäidetud osad koos kvoodireserviga kokku ca 26 400 tonnini. Individuaalsete kvoodiületamiste vähendamiskoefitsient oleks praeguse seisuga seega 0,64. See on veidi väiksem kui 9 kuu seisuga, mil vastav koefitsient oli 0,72. Selle vähenemise põhjuseks on tootjate hoogustunud kvoodi üleandmine kvooti vähemtäitjalt kvoodi ületajale. Nii kogu ületamine kui kogu alatäitmine on vähenenud ja seda enamvähem võrdses mahus.
Vähendamiskoefitsient 0,64 tähendab, et kui näiteks tootja ületab oma kvooti 100 ühikut, siis kõikide ületamiste ja alatäitmiste tasaarvelduse järel jääks selle tootja ületamine 100 – (0,64 x 100) = 36 ühikut.
10 kuu seisuga ületas oma aastast tarnekvooti juba 128 tootjat (9 kuu seisuga oli neid 83 tootjat) ja 546 tootjat jäi alla kvoodi, jooksvalt ületas aga 10 kuu arvestuslikku kvooti 368 tootjat (9 kuu seisuga oli neid 386) ja 306 tootjat jäi alla arvestuslikku 10 kuu kvooti.
