Riigikogu esimees Jüri Ratas tegi möödunud nädalal Vikerraadios ettepaneku töötada Eestis välja inflatsiooni tõrjeplaan, mis aitaks inimestel ja ettevõtetel kiire hinnatõusuga paremini toime tulla. Ratas tõi muuhulgas välja vajaduse arutada kütuse aktsiiside langetamise teemal. Põllumajanduskoja hinnangul aitaks põllumajandusettevõtjate olukorda mõnevõrra leevendada erimärgistatud kütuse aktsiisi langetus.
Eriotstarbelise diiselkütuse aktsiisisoodustus aitab Eesti põllumajandustootjatel püsida konkurentsis teiste riikide toidutootjatega. Eestis oleks põhjust erimärgistatud kütuse aktsiisilangetuseks, sest meie lõunanaabrid Läti ja Leedu rakendavad põllumajanduskütusele Eestiga võrreldes ca 40% madalamat aktsiisimäära.
„Eesti põllumajandustoetuste tase on Euroopa Liidu keskmisest rohkem kui viiendiku võrra madalam, olles sellega ühenduses üks kõige madalamaid. See paneb meie põllumajandustootjad väga keerulisse konkurentsiolukorda. Kehtivaid ELi reegleid silmas pidades tuleks siseriiklikult ära kasutada erinevad võimalused kodumaise põllumajanduse toetamiseks. Leiame, et põllumajanduses kasutatava diiselkütuse aktsiisimäära tuleks muuhulgas ka hinnašoki mõjude leevendamiseks langetada vähemasti Läti ja Leeduga võrreldavale tasemele. See on kodumaise tootmise toetamiseks väga selgelt sihitud meede,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Praegu on Riigikogus arutlusel ka seadusemuudatus, millega soovitakse erimärgistatud diiselkütuse väärkasutust väljaspool põllumajandus- ja kalandussektorit takistada. Koja hinnangul saaks kütuseaktsiisi langetamiseks vähemasti osaliselt kasutada väärkasutuse lõpetamise kaudu säästetud riigieelarve vahendeid.
Vastavalt ELi nõukogu direktiivile 2003/96/EÜ on põllumajanduses kasutatava mootorikütuste madalaim maksustamise tase 21 eurot 1000 liitri kohta. Praegu kehtiv erimärgistatud diiselkütuse aktsiisimäär 100 eurot 1000 l kohta on pea viis korda kõrgem EL miinimummäärast, alates 2023. aasta 1. maist tõuseb see kehtiva seaduse kohaselt tagasi 133 euroni 1000 l kohta. 2020. aastal turustati Eestis eriotstarbelist kütust ligi 90 miljonit liitrit.
Eesti lõunanaabrid rakendavad põllumajanduskütusele Eestiga võrreldes ca 40% madalamat aktsiisimäära – Leedus vastavalt 60 eurot ja Lätis 62,1 eurot 1000 liitri kohta.
Statistikaameti andmetel kasvasid möödunud aastal energia ja kütuse kogukulud põllumajandussektoris võrreldes 2020. aastaga koguni 30%. Väetiste kogukulu kasvas aastaga 10%, aga viimase kolme aasta jooksul on see suurenenud koguni 40%. Söödakulud on aastaga tõusnud 22%. Väetiste ja energia kiirem hinnakasv sai aga alles aasta teisel poolel tõelise hoo sisse, nt väetiste hinnad kerkisid aastaga 2-3 korda.
