Eesti põllumajanduses töötavatest inimestest umbes 90% on kohalikud, kuid osades valdkondades kasutatakse tulenevalt sektori spetsiifikast ja hooajalisusest oluliselt rohkem välistööjõudu. Eelmise aasta kogemus näitas, et olukorras, kus välistööjõud ei saanud Eestisse ning tööjõupuuduse leevendamine kohaliku tööjõu baasil ei õnnestunud, sattusid mitmed sektorid ja ettevõtted raskustesse.
Maaeluminister Urmas Kruuse kutsus põllumajandussektori esindusorganisatsioonide ja Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Terviseameti esindajad kohtumisele, arutamaks hooajalise välistööjõuga seotud teemasid põllumajanduses ja toidutootmises. Kohtumine toimub 19. veebruaril.
„Vältimaks eelmisel aastal saadud õppetunde, soovin sel nädalal kokku kutsuda kohtumise seotud osapooltega, et ühiselt läbi arutada erinevad hooajalise välistööjõuga seotud teemad – olgu selleks siis riigis viibimine, piiriülene liikumine või tööjõuvajadus valdkonniti,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Selleks, et põllumajandus- ja toiduainesektor saaks aegsasti sel aastal oma töid planeerida, on oluline, et kõigil seotud osapooltel oleks ühtne ja selge arusaam tööjõu kasutamise ja liikumisega seotud võimalustest. Kindlasti ei loo me kunstlikke takistusi välistööjõule.“
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul on väga oluline, et välistöötajate kasutamisega seotud reeglid saaksid erinevate ametkondadega varakult kokku lepitud. “Ettevõtjad vajavad oma tegevuse planeerimiseks selgust ja kindlustunnet. Kuigi COVID-19 levikust tingitud olukord on jätkuvalt üsna keeruline, siis targa planeerimise ja tegutsemise korral on võimalik pandeemiast tulenevad raskused ületada,” ütles maaeluministri ümarlaual osalev põllumajanduskoja juht Roomet Sõrmus.
„Põllumajandus- ja toiduainesektor on riigi jaoks strateegiline valdkond. On oluline, et hoole ja vaevaga kasvatatud saak ei jääks põllule, seetõttu vajame lahendusi,“ tõdes Urmas Kruuse. „Teised riigid suutsid mullu lisatööjõudu ka kõige keerulisemal ajal sisse tuua. Meil oleks sama vajadus – kuidas seda turvaliselt teha, see eeldab kõikide osapoolte koostööd ja tahet.“
