Nii nagu inimese, on ka organisatsiooni elu tsükliline – stabiilsed perioodid vahelduvad murrangulistega ning muutusedki on paratamatud. Veerandsada aastat tegutsenud põllumajanduskojas on käsil järjekordne muutuste periood – koda uueneb, et senisest veelgi tugevamalt seista liikmete huvide ning põllumajanduse ja maaelu hea käekäigu eest.
„See on loogiline jätk 2015. aastal alustatud koja struktuurireformile ja valdkonna esindusorganisatsioonide koondumisele. Mäletan kuidas toonane nõukogu esimees Andres Oopkaup rohkem kui viis aastat tagasi ütles, et ainus võimalus tugevamaks muutuda ja kõhklejates koostöötahet tekitada on ise paremaks muutuda ja oma kompetentsi kasvatada. Usun, et oleme selles suunas päris jõudsalt edasi liikunud,“ ütleb üle 13 aasta koja juhatuse esimehena töötanud Roomet Sõrmus.
Aastal 2020 uuendati kolm aastat vana koja strateegiat ning hakati järk-järgult ellu viima büroo reformi, mille käigus vaadati üle inimeste tööülesanded, värvati uusi töötajaid ja muudeti koja büroo struktuuri. Kahjuks sekkus ka vikatimees… „2021. aasta jaanuaris läks koja juhatuse liige Vahur Tõnissoo igavesse itta ja tema lahkumisega jäi töödesse-tegemistesse suur auk,“ nendib Sivar Irval, kes peab alates 2020. aasta jaanuarist nõukogu esimehe ametit.
Vahur Tõnissoo lahkumine tekitas veelgi teravama vajaduse toimimispõhimõtete kohandamise järele. Otsustati, et väikesele organisatsioonile nagu koda piisab kahest juhatuse liikmest ja erinevate valdkondade arendamisse panustavad valdkonnajuhid. Nende vastutusalasse kuulub muu hulgas koja ühe strateegilise eesmärgi kallal töötamine – parandada Eesti toidu kvaliteeti ja tuntust. Sivar Irval toob näiteid: „Piimanduses on parasjagu käsil piima uue kvaliteedistandardi väljatöötamine, mille alusel hakatakse tulevikus farmereid tasustama. Lihasektoris on loomisel tootjaorganisatsioon Eesti Liha, mille eesmärk on kodumaise liha tootmist ja tarbimist edendada ning tootjaid ja tööstusi omavahel paremale koostööle suunata.“
Siinkohal väärib mainimist ka kojas välja töötatud nelja sektori – teravilja, liha, piima ja aianduse – arengukava „Eesti põllumajandus ja toit 2030“. 2018. aastal kojas toiduvaldkonna nõunikuna tööd alustanud ja 2020. aasta märtsis juhatuse liikmeks valitud Meeli Lindsaar nendib, et sellist valdkonnaülest dokumenti pole erasektoris varem koostatud. „Ühtlasi annab sektoriülene arengukava aimu sellest, et koda pole organisatsioon, kes vaid n-ö tuld kustutab, vaid suudame ka ettepoole vaadata.“
Koja strateegiast rääkides mainib Meeli Lindsaar, et selles on olulisimal kohal põllumajanduse ja maaelu maine kujundamine ning liikmete huvide kaitsmine. „Praegu on näha, et järjest enam linnastuvatel inimestel puudub arusaam mitte ainult maaelust, vaid ka toidutootmisest. Peame neil teemadel pidevalt avalikkuses rääkima ja põhjendama, miks põllumajanduses või toidutootmises üht või teist praktikat kasutatakse. Teine tendents on järjest suurenev radikaalsus nii keskkonnavaldkonnas, toitumises kui ka loomakaitses – stiilis „kana nutab, kui tal muna ära võetakse“. Me ei saa radikaalsusele radikaalsusega vastata, sest see võimendaks pingeid veelgi. Siingi pole muud lahendust, kui pidevalt selgitustööd teha.“
Teemade ring, millega koda tegelema peab ja tegelebki, on väga lai. Kuid ootused on veel suuremad. Meeli Lindsaar meenutab üheksa-aastast tööperioodi maaeluministeeriumis: „Ministeeriumis tuli ikka aeg-ajalt jutuks, et koda võiks ühte või teist asja rohkem teha. Teisisõnu oli riiklik ootus kojale: pingutage veel enam. Olles nüüd kojas kolm aastat töötanud, kinnitan, et koda jõuab väga palju! Ministeeriumiametnikuna ma ei kujutanud ettegi, et kojas on laual väga palju teemasid mitmesugustest valdkondadest, alates keskkonnast ja lõpetades tööjõuküsimustega. Seejuures on tähelepanuväärne, et meie väikesest töötajate arvust hoolimata on meil kompetentsi kõige sellega tegelemiseks,“ kinnitab Lindsaar, lisades, et töö kojas on väga huvitav, värvikas ja teemaderohke.
Sõrmus näeb huvikaitse ja sektori positsiooni parandamisel suurt potentsiaali ka sõsarorganisatsioonidega koostöö edendamises. Hea on see, et viimastel aastatel on üha tihedamaks muutunud ja paremini sujunud koostöö nii taluliidu, toiduliidu, erametsaliidu, jahimeeste kui teiste valdkondlike ja üle-eestiliste ettevõtlusorganisatsioonidega. Viimase aja suuremateks nö ühistegevusteks on olnud 2021. aasta kevadel ühiselt tehtud maarahva pöördumine valitsuse ja Riigikogu poole, aga ka taluliidu ja noortalunikega selgade kokku panemine COVID-19 erakorralise toetuse eest seismisel. Väga oluliseks tegevussuunaks peab koja juhatuse esimees ka koostööd teadlastega ning koja juurde teadusnõukoja loomist.
Liikmed annavad kojale jõudu
Liikmeskonna poolest on koda segaorganisatsioon. Teisisõnu: 2021. aasta suvine liikmete arv, 115, tähendab seda, et lisaks äriühingutest liikmetele on ka hulk erialaliite ja -ühinguid ning seeläbi esindab koda rohkem kui 2000 põllumajanduse ja toidutootmise valdkonna ettevõtet ning 5500 erametsaomanikku. Sivar Irval nendib, et eesmärgiks on liimete arvu suurendada ja valdonna ettevõtete hulgas nö piletita reisijate arvu vähendada. „Ikka selleks, et aina tugevamaks muutuda, liikmetele rohkem väärtust luua ja nende huve esindada, olles seejuures sõltumatu nii palju kui võimalik.“
Meeli Lindsaar usub edasistele arengutele mõeldes, et viie aasta pärast on koda väga elav, uuenduslik ja uuemeelne organisatsioon. „Kuna meie liikmeskond koosneb erinevatest MTÜ-dest ja ettevõtetest, siis loodan, et nad on hästi aktiivsed ja edumeelsed ja see kandub üle ka kojale ning meie töötajatele. Usun, et oleme viie aasta pärast suurem organisatsioon kui praegu ning meie põhiroll pole muutunud: oleme endiselt väga oluline partner riigiasutustele, eelkõige maaeluministeeriumile ja keskkonnaministeeriumile, kuid ka paljudele teistele.“
Roomet Sõrmuse sõnul tuleb selleks veelgi parandada infovahetust ja läbikäimist liikmetega ning organisatsiooni liikmeskonnas peituv potentsiaal ära kasutada. „Kuigi on ka kahtlejaid, kas nii erinevaid huvisid koondavas organisatsioonis on võimalik koosmeelt leida, siis eelseisvate väljakutsetega toime tulemiseks on see vältimatult vajalik!“
Autor: Heli Lehtsaar-Karma
