„Eestile seatud LULUCF eesmärgi analüüsimisel on leitud, et selle saavutamine on meile väga suur väljakutse, millega võivad kaasneda tõsised sotsiaalmajanduslikud mõjud Eesti inimestele ja majandusele,“ hoiatas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak.
Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaministrid jõudsid 29. juuni hommikutundideni kestnud kohtumisel kokkuleppele kliimapaketti „Eesmärk 55“ kuuluva viie õigusakti eelnõu osas. Põllumajandust puudutavad neist otseselt jõupingutuste jagamise määrus (ESR) ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määrus. Kokkulepped mõlema eesmärgi täitmiseks esitavad Eesti põllumajandusele suuri väljakutseid.
Lisaks sai keskkonnaministrite heakskiidu ettepanek suurendada LULUCF sektoris üleliidulist süsiniku sidumist 310 miljoni tonnini CO2-ekv 2030. aastaks. Eesti vastav eesmärk on -2,5 miljonit tonni CO2-ekv. „Eestile seatud LULUCF eesmärgi analüüsimisel saame öelda, et selle saavutamine on meile väga suur väljakutse, millega võivad kaasneda tõsised sotsiaalmajanduslikud mõjud Eesti inimestele ja majandusele. Hinnatud on, et eesmärgi saavutamiseks tuleb LULUCF sektorite tootmist vähendada umbes 25%. Läbirääkimistel ei õnnestunud Eestil eesmärgi osas leevendust saada, kuid kokkulepitud paindlikkused võivad olla abiks eesmärgi täitmisel,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak.
Põllumajanduse puhul on peamiste süsinikuheidet vähendavate meetmetena arutelul olnud turvasmuldadel tootmistegevuse lõpetamine, väheväärtuslike alade metsastamine ning süsinikupõllunduse praktikate rakendamine.
„Peame oluliseks turvasmuldadel selliste praktikate soodustamist, mis aitavad kaasa kasvuhoonegaaside heite vähendamisele ja süsiniku sidumise suurendamisele. Kuid nende muudatuste elluviimisel peab olema selge arusaam sotsiaalmajanduslikust mõjust ning võimalused nende leevendamiseks,“ lisas Maruštšak. Süsinikupõllunduse potentsiaali kliimaeesmärkide saavutamisel tuleb arvestada ning soodustada üleminekut süsinikupõllunduse praktikatele nagu vahekultuuride kasvatamine, minimeeritud harimine ja viljavaheldus.
Kui Euroopa Komisjoni esialgse ettepaneku kohaselt oli plaanis alates 2031. aastast ühendada LULUCF ja põllumajandussektor ühiseks AFOLU sektoriks, siis keskkonnaministrid lükkasid selle otsuse edasi 2024. aastasse, kui on valminud vastav mõjuanalüüs komisjoni poolt. „Toetame sellist lähenemist. Oleme ka oma seisukohtades rõhutanud, et jagatud jõupingutuste määruse põllumajanduse heitkoguste liitumine maakasutusega peab tuginema põhjalikul mõjuanalüüsil,“ sõnas Maruštšak.
Lepiti kokku ka jõupingutuste jagamise määruse sektorite – transport, põllumajandus, väikemahuline energeetika, tööstus ja jäätmed – eesmärgi suurendamise osas. „Eestile tähendab see nendes sektorites kokku kasvuhoonegaaside heite vähendamist 2030. aastaks 24% võrreldes 2005. aastaga. Kuna vähendamise aluseks olev referentsaasta 2005 on Eesti põllumajandusele äärmiselt ebasobiv, sest just ELiga liitumise järel on Eesti põllumajandus saanud pärast 1990. aastate krahhi uue arenguimpulsi ning tootmine on aasta-aastalt suurenenud, siis on põllumajanduskoja hinnangul positiivne, et alles jäi sektorite vaheline paindlikkus eesmärgi saavutamisel,“ selgitas Maruštšak. Kuna põllumajandussektoris võib KHG heite oluline vähendamine ohtu seada toiduga varustuskindluse, siis on Eestis KHG heitmete vähendamise potentsiaali hindamisel leitud, et ESR sektoris on suurim potentsiaal transpordisektoris. Põllumajandussektoris on arvestades niivõrd ebasoodsat referentsaastat heite vähendamine võimalik vaid tootmise vähendamise kaudu, mis praeguses julgeolekuolukorras pole koja hinnangul mõeldav.
Põllumajanduskoja hinnangul on Eesti seisukohalt positiivne, et meie maakasutus on pigem väheintensiivne ja kuulume mitmete keskkonnanäitajatega ELi paremate sekka. Ettevõtted juba täna rakendavad meetmeid ning otsivad täiendavaid lahendusi, et vähendada oma süsiniku emissiooni, näiteks investeerides biometaani tootmisesse ja rakendades täppistehnoloogiad. Koja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse sõnul näeme paraku, et erinevad Euroopa Liidu keskkonnaalgatused ei suuda meie lähtepositsiooni ja eripäradega piisavalt hästi arvestada. “Kliimapakett peab toetama Eesti toidutootmise jätkusuutlikku arengut. Nüüd, kus ELi tasandil hakkab kliimaeesmärkide osas selgus saabuma, vajame ka Eestis selget plaani, kuidas ja milliste tegevustega suudame eesmärgid täita nii, et tagatud on Eesti toidutoomise elujõulisus ja seeläbi meie toidujulgeolek,” rõhutas koja juht.
“Arvestades väga lühikest ajaraami kliimaeesmärkide saavutamiseks peavad vajalike investeeringute ja tegevuste elluviimist toetama ka tõhusad riigipoolsed meetmed nii toetustele kui kapitalile juurdepääsu soodustamiseks. Koda on näiteks hinnanud, et ainuüksi põllumajanduslikul toormel põhineva biometaani tootmise potentsiaali ärakasutamiseks on vajalik vähemalt 400 miljoni euro suurune investeering. Ära ei tohi aga unustada, et lisaks kliimaeesmärkidele pannakse põllumajandusettevõtetele lähiaastatel terve rida uusi kohustusi ka elurikkuse ja loomade heaolu puudutavates valdkondades, samas põllumajandustoetused paljude ettevõtete jaoks lähiaastatel pigem vähenevad. Rääkimata niigi väga kiiresti kasvavatest tootmiskuludest,” ütles Sõrmus.
Keskkonnaministrite vahel saavutatud kokkulepe ei tähenda veel lõplikku kokkulepet. Nüüd algavad ametlikud läbirääkimised kliimapaketi üle Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu vahel.
