Eurostati andmetest selgub, et Euroopa Liidu põllumajanduse keskmine sissetulek töötaja kohta on 2009. aastal 12,2% väiksem kui 2008. aastal. Samal ajal on Eesti põllumajandusettevõtete sissetulek töötaja kohta vähenenud koguni 16,2%, seejuures on Eesti põllumajanduse sissetulekud 5% madalamad kui 2005. aastal. Võrdluseks EL-27 keskmine põllumajanduse sissetulek töötaja kohta on 1,7% madalam kui 2005. aastal.
Sektorite lõikes on kõige rohkem langenud teraviljahinnad, mis on keskmiselt 27,5% madalamad kui 2008. aastal. Keskmine piimahind on aastaga langenud 20,3%, tööstuslike kultuuride hind on langenud küll 15,6%, kuid kogusaak on suurenenud samal ajal 8,6%.
Tootmiseks vajalike sisendite reaalhinnad on aastaga langenud 9,2%, samal ajal on väetiste hinnad langenud 14% võrreldes 2008. aasta rekordtasemetega. Positiivne on ka loomasööda 14% hindade langus ja energiakulude 12,5% vähenemine.
Tekkinud olukord on kindlaks tõendiks, et vajame tugevat ja efektiivset EL ühtset põllumajanduspoliitikat, tõdes Eurostati andmeid kommenteerides Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Mariann Fischer Boel. Volinik rõhutas ka otsetoetuste tähtsust hinnakõikumistest tuleneva ebakindlusega toimetulemiseks. Umbes kolmandik põllumeeste sissetulekutest tuleb otsetoetustest. Samuti rõhutas komisjoni liige turukorraldusmeetmete kriitilist tähtsust, tõstes esile kasutusele võetud meetmed piimandussektori olukorra parandamiseks.
Eurostati esialgsed andmed näitavad, et Euroopa Liidu põllumajandusettevõtete sissetulekud käesoleval aastal on 14,2% väiksemad kui 2008. aastal. Kuna põllumajanduses kasutatav tööjõud on vähenenud 2,2% võrra, siis on põllumajanduslik sissetulek töötaja kohta reaalväärtuses aastaga vähenenud 12,2%, seejuures oli 2008. aasta sissetulek omakorda 3,5% väiksem 2007. aasta sissetulekust. Seejuures on sissetulek rohkem kui 10% vähenenud tervelt 18 liikmesriigis (kõige rohkem Ungaris -35,6%). Sissetulek on kasvanud viies liikmesriigis (kõige rohkem Suurbritannias +14,3%). 2005. aastaga võrreldes on põllumajanduse sissetulek praktiliselt kõikides riikides vähenenud. Sissetulek on 2005. aasta tasemest kõrgem vaid Poolas, Slovakkias, Bulgaarias ja Suurbritannias.
