Eesti põllumees väärib Euroopa mesindusauhinda

Viljapõldude ja põllumaade väärindamine lilledega oluline nii tolmeldajate liigilise mitmekesisuse toetamiseks kui ka kodus peetavate meemesilaste korjebaasi suurendamiseks. Foto: Olav Kreen

Eesti oludesse sobivate õitsvate meetaimede liikide uuring on väärt Euroopa mesindusauhinda, kinnitab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Madis ja Marge Ajaotsa juhitud taimekasvatusettevõte Rannu Seeme OÜ kandideerib auhinnale töö eest, mida nad koos teadlaste ja mesinikega teevad sobilike liikide ja lillepõldude rajamise metoodikate uurimisel.

Eesti põllumehed oma tegevustes pööravad aasta aastalt rohkem tähelepanud keskkonnasõbralikele põhimõtetele ja otsivad järjest paremaid meetodeid põllumajanduse ja looduse koos toimimiseks. Samuti on järjest suurema tähelepanu all mesilaste ja teiste tolmeldajate hea käekäik.

„Taimekasvatajast Madis Ajaotsa tegevust mesilaste heaks on varem tunnustatud Eesti Aasta Mesinike Sõbra tiitliga, kuid praegune töö on kindalt Euroopa tasemel tunnustust väärt“, leiab ka EPKK nõukogu ja Eesti Loodushoiu Fondi nõukogu liige Olav Kreen. „Koostööst on osalistel alati võita, kuid lisaks mesindusele ja põllumehele on selle ühisprojekti tulemustest kasu ka loodusele laiemalt. Panustades liigirikkusele ja muldade tervisele on vaja leida tasakaalustatud kooslused, mis sobivad meie seniste ökosüsteemide ja viljelusmeetoditega.“ Madise tegevus on abiks ja eeskujuks nii Eesti kui ka teiste Euroopa riikide põllumeestele, on Kreen veendunud.

Mesinike ja taimekasvatajate hea koostöö näiteks on ka see, et juba mitmeid aastaid ei ole taimekaitsevahendite väärkasutuse tõttu hukkunud mesilasperesid. Kreeni sõnul on viljapõldude ja põllumaade väärindamine lilledega oluline nii tolmeldajate liigilise mitmekesisuse toetamiseks kui ka kodus peetavate meemesilaste korjebaasi suurendamiseks.

Siinkohal on heaks näiteks Rannu Seeme, kus alates 2022. aastast tehakse tihedat koostööd Tartu Ülikooli ja Maaülikooli teadlastega ning agrovahendeid pakkuvate ettevõtetega, et õppida tundma meie mesilastele kõige atraktiivsemaid korjetaimi. „Ühisprojektis katsetati koostöös teadlastega meetaimede suurepinnalist kasvatamist ja hinnati nende väärtuslikkust õitsemisperioodi pikendamisel põllumaastikus,“ osutas Kreen. „Vahekultuuride kasvatamine on meie põllumeestele tuttav juba pikemat aega, nüüd on laual rohkem valikuvõimalusi,“ lisas ta.

Tartu Ülikoolist on projektiga seotud taimeökoloogia kaasprofessor Jaan Liira, Maaülikoolist põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Rõhu katsejaamast Toomas Tõrra ja Peeter Lääniste. Mesilasi ja mesinikke esindas OÜ Lõuna-Eesti Mesi.

Lääne-Tartumaal tegutseval Rannu Seemnel on külvipind 2300 hektarit. Kasvatatakse kaera, nisu, otra, rapsi, tatart. Pidevalt katsetatakse ka uute sortidega. Näiteks on ettevõte kasvatanud sojauba, kikerhernest, läätse.

Euroopa mesindusauhinna konkursi (ingl k European Bee Award) eesmärgiks on leida ja tunnustada häid praktikaid seoses tolmlejate kaitsmise ja bioloogilise mitmekesisusega. Seda korraldavad alates 2014. aastast Euroopa maaomanike organisatsioon (ELO) ja Euroopa Põllumajandusmasinate Assotsiatsioon (CEMO). Euroopa mesindusauhinnad kuulutatakse Brüsselis välja novembri lõpus.

Eesti kandidaadi konkursile esitas Loodushoiu Fond – maaomanikke koondav ühendus, mis propageerib vabatahtlikku loodushoidu ning tarkade ja päriselt toimivate võtete kasutamist maakasutuses ja keskkonnaotsustes.

Eelmine lugu1. päeva fotod! Viieseks saanud EPA näitas traditsioonide jõudu
Järgmine luguEesti teadlased ja toidutootjad otsisid viise 4.0 põllumajanduseni jõudmiseks