Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmuse sõnul tõotavad Eesti põllumajandustoetused Euroopa Komisjoni esialgse eelnõu kohaselt lähiaastatel pigem langeda, sest riik ei tohi alates 2014. aastast enam riigieelarvest maksta täiendavaid otsetoetusi. Sõrmus selgitas, et põllumajanduse ja maaelu valdkonnas on valitsuse olulisemad eesmärgid seotud ühise põllumajanduspoliitika reformimise ja rahastamisega aastatel 2014-2020 ning tegevuskava väliselt lisandus olulise teemana täiendavate otsetoetuste maksmine 2013. aastal, et ära hoida põllumajandustoetuste langus. Eelmisel aastal algas hoogsalt uue maaelu arengukava 2014-2020 koostamine, mis aga koja sõnul ei pälvi valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2011-2015 erilist tähelepanu.
Võrdsed konkurentsitingimused
Läbirääkimised uue eelarveperioodi ja põllumajandustoetuste tuleviku osas alles käivad. Sõrmus loodab, et kokkulepe saavutatakse käesoleva aasta veebruari ülemkogul.
“Mullu 22. novembril toimunud ülemkogu järel oleme valitsuse hinnangul astunud suure sammu oma eesmärkidele lähemale: viimase Herman van Rompuy pakkumise kohaselt ulatuvad Eesti põllumajandustoetused 2020. aastal 196 euroni hektari kohta, mis on ligi 75% ELi keskmisest. See on suur edasiminek, arvestades, et nn Balti erandit polnud siiamaani üheski versioonis mainitud,” rääkis Sõrmus.
“Ülemkogul lepiti küll kokku, et ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika osasid rohkem ei kärbita, ent kogu läbirääkimiste põhimõtte kohaselt pole midagi kindel, enne kui kõiges kokku lepitakse,” lisas ta. Kuigi toetuste iga-aastane täpne suurus aastatel 2014-2020 ülemkogu tekstis ei kajastu, tõotavad Sõrmuse sõnul komisjoni esialgset eelnõu aluseks võttes Eesti põllumajandustoetused lähiaastatel pigem langeda, kuna riik ei või alates 2014. aastast enam riigieelarvest maksta täiendavaid otsetoetusi.
“Lisaks tuleb märkida, et kõik arvutused põhinevad 2009. aasta toetusõiguslikul pindalal (ÜPT). ÜPT pindala on alates 2004. aastast Eestis kasvanud keskmiselt 1,3% aastas, mistõttu jäävad reaalsed ühikumäärad pakutust väiksemaks,” märkis ta.
Sõrmuse sõnul on valitsuse eesmärk, et meie toetuste tase oleks alates 2014. aastast igal aastal vähemalt sama suur nagu Rumeenial. See on Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul minimaalne eesmärk, mis hoiaks ära toetuste languse.
Kui ülemkogu laual olnud teksti kohaselt saaks Eesti uuel perioodil seitsme aasta jooksul põllumajanduse otsetoetusi jooksevhindades 971,5 miljonit eurot, siis aastatel 2014-2020 Rumeenia tasemeni jõudmiseks tuleks juurde kaubelda veel 127,4 miljonit eurot.
Maaelupoliitika rahastamine
Sõrmuse sõnul võib Eesti otsetoetuste tõus olla näiline, sest van Rompuy ettepaneku kohaselt tahetakse maaelupoliitika vahendeid võrreldes komisjoni pakkumisega 9% vähendada. Samas on ka ettepanekuid, mille kohaselt võiksid Eesti maaelupoliitika vahendid väheneda koguni kuni 19%. Sõrmuse sõnul on maaelutoetused põllumajandustootjatele peaaegu sama olulised kui otsetoetused. “Käesoleval perioodil 2007-2013 makstakse ELi eelarvest seitsme aasta jooksul ühtset pindalatoetust kokku 498,7 miljonit eurot. Lisaks on Eestil olnud õigus riigieelarvest maksta 301,1 miljonit eurot täiendavaid otsetoetusi. Nii kujuneb käesoleva perioodi otsetoetuste lubatud mahuks 799,8 miljonit eurot. Käesoleval perioodil on Eestil võimalik kasutada maaelupoliitika toetamiseks 723,7 miljonit eurot EAFRD vahendeid, koos Eesti riigi poolse kaasrahastamisega 935 miljonit eurot,” selgitas Sõrmus.
“Eelnevat arvestades on tänaseks üsna selge, et valitsus ei suuda vaatamata suurtele jõupingutustele saavutada tegevusprogrammis seatud eesmärki, mille kohaselt peaksid Eesti põllumeestele alates 2014. aastast rakenduma kõigi teiste ELi tootjatega võrdsed konkurentsitingimused,” lisas ta.
Täiendavad otsetoetused
Vastavalt 2013. aasta riigieelarvele eraldatakse täiendavateks otsetoetusteks ka sel aastal 24,3 miljonit eurot. Täiendavaid otsetoetusi ehk nn riiklikke üleminekutoetusi on uutel liikmesriikidel lubatud maksta, et vältida toetuse järsku ja märkimisväärset kahanemist 2013. aastal sektorites, kus maksti 2012. aastani täiendavaid riiklikke otsetoetusi. “See, et täiendavat otsetoetust võib maksta ka 2013. aastal, milleks tuli muuta ELi tasandi õigusakte, ja et riigieelarves on need vahendid ka kavandatud, on valitsuse suur töövõit ja väärib tunnustamist,” märkis Sõrmus.
Uue maaelu arengukava koostamine
Sõrmus tõi esile, et eelmisel aastal algas hoogsalt uue maaelu arengukava 2014-2020 koostamine, mis paraku aga valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2011-2015 erilist tähelepanu ei pälvi. “Samas on just maaelu arengukava raames valitsusel võimalik teha olulisi otsuseid ja seada prioriteete maaelu ja põllumajanduse arendamiseks järgmistel aastatel,” nentis ta. Põllumajandus-Kaubanduskoja jaoks on Eesti maaelu arengukava koostamisel kõige olulisem, et rakendatavad meetmed oleksid eelkõige suunatud põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime kindlustamiseks ja tõstmiseks.
“Selleks peaks eelkõige toetama investeeringuid tootmisbaasi, soodustama ühistegevust ning toetama ettevõtete konkurentsivõime püsimise seisukohalt olulisi keskkonnainvesteeringuid. Investeeringute toetamise poliitika eesmärgiks peaks olema ettevõtluse arendamine ning töökohtade kindlustamine, mistõttu peaks investeeringute toetamisel lähtuma ettevõtete pikaajalisest konkurentsivõimest, investeerimissuutlikkusest ja objektiivsetest majandusnäitajatest,” selgitas Sõrmus.
Põllumajandus-Kaubanduskoda kuulub võrgustikku Valitsemise Valvurid. Valitsemise valvurid on poliitiliselt sõltumatud asjatundjad, kes jälgivad veebilehel www.valvurid.ee valitsuse tegevusprogrammi täitmist ehk riigivalitsemise argipäeva.
Vaata lisaks: http://uudised.err.ee/index.php?06270328
