19. augustil Tartus toimunud Dimediumi 25. juubelisümpoosionil vaagiti Eesti piimanduse hetkeseisu ja tulevikuarenguid. Arutelus osalesid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liikmed Sivar Irval (Dimedium), Margus Muld (Agrone Grupp) ja Jaanus Murakas (E-Piim), aga ka Kõljala POÜ juht Tõnu Post, COOP Eesti juht Alo Ivask ja Eesti Maaülikooli dotsent Marko Kass. Arutelu juhtis Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Marko Kass tõi piimakarjakasvatuse praegust seisu analüüsides välja, et üldiselt võib praeguse olukorraga Eesti lautades rahule jääda, kuid alati on arenguruumi. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata piimakarja järelkasvule ehk vasikate ja mullikate pidamistingimustele, sest just piimaandja nooruses pannakse alus edukale piimatootmisele. Tema sõnul ei tohi tootmine muutuda rutiiniks ning karjakasvatuses tuleb alati märgata detaile.
Sivar Irvali sõnul on võtmesõnaks „tark farm“, sest piimatootja võitleb kogu aeg hinnaga – kuidas jääda ellu, kui tootmissisendite hinnad kasvavad, aga piima hind ei tõuse. Ka tema rõhutas loomade heaolu tähtsust. „Kui loomal hea olla, siis tuleb ka tulemus, sh saame ka piimakarjakasvatuses vähem ravimeid kasutada. Tark farm otsib lahendusi, kuidas efektiivsemalt ja paremini toota,“ tõi Irval esile.
Aasta Põllumehed Margus Muld ja Tõnu Post nõustusid eelkõnelejatega, et eduka piimatootmise alus on loomade heaolu. Kui lehmadel on hea olla, siis annab ta ka paremini piima. Nende sõnul on Eesti piimafarmides asjad enam-vähem paigas. „Vajame farmi häid ja sõbralikke inimesi, et tekiks sõbralik suhe looma ja inimese vahel. Loomade rahulolu iseloomustab kõige paremini farmis valitsev vaikus,“ rõhutas Post. Muld rõhutas omalt poolt investeeringute vajadust, tehnoloogiad aitavad tööjõupuudusega toime tulla. Samas piimaturul toimuvat arvestades ei tohi üle investeerida. Eelkõnelejatega nõustus ka Marko Kass: „Vajame lauta haritud ja motiveeritud inimest, see on jätkusuutlikkuse alus. Tehnoloogiast siiski mööda ei saa, et saada rohkem infot loomade kohta. Tehnoloogia kasutamiseks vajame aga ikkagi head inimest.“
E-Piima juht Jaanus Murakas oli nõus, et surve tootmisefektiivsuse tõstmiseks on suur, sest tarbija pole valmis toidu eest rohkem maksma. „Suuri investeeringuid pole piimatööstusesse tehtud ja Eesti piimatööstus on liialt tööjõumahukas. Samuti on tootmise maht oluline osa konkurentsivõimest,“ ütles Murakas. Tema sõnul sektor küll pingutab, et toidu hind püsiks stabiilne, aga kui tahame sama häid tooteid edasi tarbida, siis samamoodi jätkata ei saa.
COOP Eesti juht Alo Ivask tõi arutelul välja huvitava paradoksi – tarbija tahab teoorias paremat kvaliteeti, aga veel soodsamat toiduhinda. „Palju räägitakse mahetoodetest, kuid müüginumbrites see nii selgelt esile ei tule,“ sõnas Ivask. Piimatoodete puhul on tema sõnul trendiks laktoosivabad ja vitamiiniga rikastatud tooted ning osad märgid siiski näitavad, et suhu tahetakse pista häid asju. Murekohana tõi Eesti suurima jaeketi juht välja asjaolu, et joogipiima hind on kujunenud justkui mängukanniks. „COOP püüab seda mängu vältida, aga konkurentsi eirata ei saa,“ ütles ta.
Eesti piimandussektori tulevik
Piimatootmise tulevikku vaagides tõi Margus Muld välja, et tarbijad tunnevad üha rohkem huvi piimatootmise keskkonnamõjude vastu. Eesti piimatootjad on seda teadvustanud ja tegelevad päris tõsiselt kliimateemadega. „Põhjamaades juba letil CO2 neutraalsed piimad, mille hind 20-40 senti kõrgem. See on tuleviku teema, kuidas heidet vähendada. Agrone on tootmise heitmed ja CO2 jalajälje ära kaardistanud. Lehma heidet nulli viia pole võimalik, küll aga aitavad tehnoloogiad süsinikuneutraalsust saavutada süsiniku sidumise kaudu,“ sõnas Muld. Tema sõnul jälgivad pangad väga täpselt, kuhu nad raha paigutavad ning meie pankadele põllumajanduse rohesuund meeldib. See on aidanud laenuintresse soodsamaks viia.
Saaremaa suurim piimatootja Tõnu Post tõi tulevikku vaadates esile energiatootmise teema. „Oleme harjunud nägema lehma kui piimaandjat, kuid üha rohkem muutub ta energiaandjaks. Metaan kogutakse kokku, sellest sünnib bioenergia,“ rõhutas Post.
Sivar Irvali hinnangul võetakse piim kui väärtuslik tooraine tulevikus rohkem pulkadeks lahti ja neid komponente kasutatakse uute toodete arendamisel. „Igale tarbijale – beebile, raugale, sportlasele – sünnib oma toode, mis loob väärtust,“ arvas ta. Tema sõnul jääb küsimuseks, kas sellest täiendavast väärtusest saab osa ka farmer. „Koostöö on tähtis, et raha jaguneks väärtusahelas õiglaselt,“ rõhutas põllumajanduskoja nõukogu esimees. Temaga nõustus ka Alo Ivask: „Füüsilises mõttes on toidutarneahel muutunud kiiremaks, aga vajame suuremat üksteisemõistmist ja ahela paremat sidusust vaimses mõttes.“
Irvali sõnul on aga paratamatu, et kuigi tarbija tahab küll rohkem teada toote päritolu, siis 8 miljardile inimesele lokaalset toodet toota ei saa. Osad tarbijad hakkavad sööma paremat toitu, kuid seda luksust ei jagu kõigile.
Jaanus Muraka hinnangul hakkab rohepööre kiirendama muutuseid piimatootmise geograafias. „Tootmine hakkab vähenema suurtes tootmismaades Hollandis ja Saksamaal, mis võib anda positiivse hinnatõuke. 1-2% vähenemist võib anda 10% hinnatõusu. Rohepööre tuleb endale selgeks mõelda ja see on meie piirkonnale võimalus mitte probleem,“ oli E-Piima juht optimistlik.
Tarbimissuundumusi analüüsides tõi Alo Ivask välja andmete esitlemise tarbijatele. Eeskujuna tõi ta välja Rootsi COOPi poolt arendatud mobiilirakenduse, mis näitab tarbijale, kuidas toit on toodetud. Tarbija saab sealt infot loomade heaolu, pestitsiidide kasutamise ja teiste oluliste tootmistingimuste kohta. „See mõjutab ka sortimenti poes. Toitumine muutub personaalsemaks ja ka siin on andmetel oluline roll. Teadlikkus toote headusest, puhtusest ja individuaalsest sobivusest on märksõnaks,“ rõhutas Ivask.
Maaülikooli dotsent Marko Kass tõi esile kohaliku tootmisahela head küljed. „Kui meie tootmise ahel on võimalikult kohalik, siis see on juba keskkonnasõbralik,“ ütles ta. Tulevikku vaadates tõi ta esile veelgi suurema tähelepanu vajaduse söödale ja tootmisele, millel on oluline roll ka kasvuhoonegaaside vähendamisel. „Lehmade poolt välja röhitsetud metaan väljendab sööda seeduvust – lahendus on hea kvaliteediga silo. Tulevikku vaadates ei saa mööda ka ülikooli ja tootjate koostööst.“ Piim on tema sõnul siin planeedil kõige täisväärtuslikum toiduaine ning julgelt võib öelda, et lehma pidamine päästab planeedi! Arutelus osalejad nõustusid, et tulevikus võiksimegi piimatootmisest positiivsemas võtmes rääkida.
Märkmeid arutelust tegi Roomet Sõrmus, EPKK
