Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu hea aretustöö on kandnud vilja ja ühistu liikmete lautades kasvavate noorloomade vastu tuntakse huvi ka väljaspool Euroopa liitu. Grupp Aserbaidžaani veisekasvatajaid külastab sel nädalal mitmeid Eesti loomafarme, et tutvuda loomade kasvatamise, aretustöö ja piima saagikuse tagamise nüanssidega ning osta mullikaid oma farmidesse.
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko ütles, et seekord on külas Aserbaidžaani loomakasvatajad, kes on ka varasemalt ostnud Eestist veiseid ja jäänud loomade tervise, tõu omaduste ja piimatootlikkusega väga rahule.
„Praeguse visiidi eesmärgiks ongi täiendavate koguste valimine nende farmidesse. Valisime välja üle 200 tiine tõumullika, kes varsti alustavad sõitu Aserbaidžaani poole,“ rääkis Bulitko. „Aserbaidžaani farmerid on väga rahul meie aretusmaterjaliga ja ütlevad, et võrreldes Ungari, Saksamaa või Tšehhiga nad eelistavad Eesti oma. Nii geneetilise taseme poolest, kui lüpsivõime poolest on meie loomad palju kõrgemate näitajatega kui mujal. Ja neile meeldib ka see, et nad saavad valida ühest farmist üsna suure arvu loomi,“ selgitas ta. Bulitko lisas, et kui loomade transpordist ja ekspordist rääkida, siis on kindlasti väga oluline, et loomadel on väga hea kohanemisvõime ja nad on stressile vähe vastuvõtlikud. „Suurfarmide loomad seda kindlasti on,“ sõnas Bulitko.
Neli päeva kestnud farmide külastused tipnesid kutsega osaleda Aserbaidžaani mainekal „Kaspian Agro“ näitus-messil, mis toimub juba tänavu maikuus. „Neil on suur rõõm kutsuda meid ka farmidesse, kus täna Eestist pärit mullikad juba lüpsavad ja mõne lehma piimatoodang on koguni üle 50 kg,“ tunnistas ühingu esimees.
Bulitko selgitas, et nõudlus aretusmaterjali ja loomade järele Kesk- ja Edela-Aasia piirkondades kasvab, kuna loomakasvatussektor (nii piima kui veiseliha tootmine) kasvab. Seetõttu otsitakse ka loomade transpordi asemel kunstliku viljastamise (AI) tehnoloogia kasutamise oskusteavet ja võimalusi, kuna embrüo ja sperma eksport on kordades loomade tervise seisukohalt turvalisem ja ka hinnalt soodsam.
„Võime öelda, et elusloomade müük on esimene etapp ja kindlasti võime pakkuda teises etapis sperma ja embrüo müüki. Huvi on olemas praegu Aberdeen-Anguse tõu osas, kuna neil on seda tõugu karjasid palju ja neid tahavad nad juurde osta,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) nõukogu liige Bulitko.
Bulitko selgitas, et Eesti tõuloomaaretajad alustasid koostööd Eesti, Läti ja Soome põllumajandustootjate esindusorganisatsioonidega, et leida uusi eksportturgusid väljaspool Euroopa Liitu. Sihtturgudeks on valitud Usbekistan, Aserbaidžaan ning Türgi kui olulised Kesk- ja Edela-Aasia loomakasvatuspiirkonnad.
Lisaks Läti ja Soome loomakasvatajatele osalevad projektis Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ja Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi esindajad, kuna neil organisatsioonidel on võtmeroll aretusmaterjali, oskusteabe ja loomade ekspordi korraldamisel teistesse riikidesse. Koostöö toimub INTERREG Kesk-Läänemere programmist rahastatava projekti „BreedExpo2“ raames.
Aastatel 2019-2021 koordineeris EPKK juhtpartnerina projekti BreedExpo elluviimist, mis keskendus koostöös partneritega Lätist ja Soomest tõuloomade ekspordile Gruusiasse, Kasahstani ja Ukrainasse. Projektiga saavutati häid tulemusi tõuloomade müügis kõigil kolmel turu: sooritati üle 40 tehingu, mille kogumaksumus oli ca 2,7 miljonit eurot.
